Noorendikke kaitstes kindlustab metsaomanik tulusa rahapaigutuse

Et metsanoorendikust asja saaks, vajab see vähemalt esimese kümmekonna aasta vältel erilist hoolt ja kaitset. Kui aga tahta, et täna istutatud puudest aastakümnete pärast täisväärtuslik tulundusmets sirguks, tuleb kõigepealt alustada kasvukohale vastavate metsataimede valikust.

Ieseisvumisajale järgnenud aastate jooksul võeti suhteliselt anarhiliselt jalalt kümneid tuhandeid tihumeetreid puid, ent tänaseks on ka erametsaomanikud ühelt poolt seadusetähe sunnil, teisalt teadlikkuse paranemise tõttu asunud kunagi lagedaks võetud metsamaid puudega katma.

Riiklikus metsanduse arengukavas on punkt, mille kohaselt soovitakse alates 2007. aastast panna kehtima trahvimäärad, mis jõustuksid metsaomanikule, kui ta pole ette antud aja jooksul uut metsakultuuri rajama asunud. Mitmete erametsaomanike arvates on see taaskord üks viis maainimese käest raha riigi taskusse veeretada. Samas on kohustusele vaatamata metsauuenduste ebaõnnestumiste või tegemata jätmise hulk statistika järgi suhteliselt suur.

Eesti Rohelise Liikumise metsatoimkonna juht Jaan Pärn on seda meelt, et ilus mets on võimeline tekkima kõigile Eesti põldudele, samuti metsast lagedaks raiutud aladele.

"Uue metsapõlve tekitamiseks sobiv liik sõltub eelkõige mullast, kusjuures uuendamiseks sobiva liigi määramine on keeruline tehnika," märgib Pärn. "Rusikareegel on, et viljakatel muldadel tasub istutada kuuske, märgadel külvata kaske ja kuivadel külvata mändi. Liikuva pinnavee puhul istutatakse sangleppa. Kui maapind on kaetud paksu vana rohuga, siis mändi ja kaske ei külvata, vaid istutatakse.

Eesti Maaülikooli dotsent Heino Seemen kinnitab, et suuremad ja tugevamad okaspuutaimed on kahjustustele vastupidavamad ning jäävad võitjaks rohttaimede ja lehtpuuvõsaga konkurentsis. Seemeni hinnangul tasub igal juhul valida pigem kallim, ent kvaliteetsem istutusmaterjal.

Metsakultiveerimise pikaajalistest kogemustest tulenevalt kasutatakse männikultuuride rajamisel kahe aasta vanuseid taimi, kuusekultuuride rajamisel koguni nelja aasta vanuseid taimi.

Kvaliteetse istutusmaterjali kasutamise kindlustamiseks on kehtestatud taimedele kvaliteedinõuded (näiteks minimaalne kõrgus ja juurekaela läbimõõt).

Jutt metsade taastamise vajalikkusest oleks aga mõttetu, kui taimlad kvaliteetseid istikuid kasvatada ei jõuaks või kui omanik puudenoorendikul laseb ulukite talveroaks või mõne haiguse nahka minna.

Maaülikooli dotsendi Heino Seemeni hinnangul võivad männi-, tamme- ja saarenoorendikke kahjustada põdrad, veelgi meelsamini maiustavad need suurulukid haavanoorendike kallal.

Periooditi esineb männinoorendikes ilmatingimustega seotud männi-pudetõve puhanguid. See väljendub okaste kolletumises ja enneaegses mahavarisemises, ent puude hukkumisele see Seemeni kinnitusel ei vii.

Kõige olulisem seenhaigus männil ja kuusel on juurepess, mis põhjustab juure- ja tüvemädanikku. Kuusenoorendikke kahjustavad hiliskülmad, mis rikuvad pungi ja võrseid. Kahjustatud puud ei hukku, kuid korduvate kahjustuste tagajärjel kuusetaimed põõsastuvad.

"Okaspuukultuuride kõige olulisem kahjur on männikärsakas," toonitab Heino Seemen. "Tema toitub raiesmikele istutatud okaspuutaimede koort närides. Tugev kahjustus viib puude kuivamisele ja võib hukutada kogu kultuuri." Männikärsaka vastu on Heino Seemeni sõnul okaspuukultuure kõige rohkem vaja kaitsta. Lihtsaim on kasutada taimekaitsevahendit (Decis, Fastac, Sherpa). Kahjuri arvukuse vähendamiseks kasutatakse ka püüniskoori ja -kraave.

Männikärsaka kahjustusi saab vältida, rajades istutuskultuuride asemel külvikultuure või istutades okaspuutaimi 2-3 aastat pärast raiet.

Männi pudetõve ja juurepessi otseseks tõrjumiseks vajadust pole.

Viimaste andmete kohaselt on sel kevadel saadaval 24 miljonit metsataime ehk 41% rohkem kui eelmisel aastal.

Juurde on tulnud 56 uut metsataimede kasvatajat. Eelmisel aastal tekkis aga hetkeks olukord, kus taimede nõudlus ületas nende pakkumise. See on jätnud paljudele küsimärgi, kas ka sel aastal nii võib juhtuda ja kuidas end selle vastu kindlustada.

Tarvis on endale vajalik kogus taimi ikkagi ette muretseda, mis kindlustab veendunud metsaistutaja taimedega ja aitab ka taimekasvatajal paremini tootmismahte planeerida.

Leidmaks endale sobivaid taimi tuleks ühendust võtta metsakaitse- ja metsauuenduskeskusega, kes omab infot kõigi Eestis registreeritud ja tegevusluba omavate metsataimekasvatajate kohta. Veebilehelt on võimalik valida taimekasvataja, kes pakub soovitavat puuliiki, vormi (seemik, istik) ja asub sobivas Eesti piirkonnas.

Järgnevalt tuleks taimekasvatajale oma soovid edastada. Vastavalt soovile võib taimekasvataja broneerida metsaomanikule vajaliku arvu taimi, mis kevadet ja istutamist ootama jäävad. Broneeringu võib fikseerida ka vastavasisulise lepinguga, mis annab metsaomanikule kindluse, et istutushooaja alguses on taimed kindlasti olemas.

Erametsakeskus toetab rahaliselt erametsaomanikku ja metsaühistut, kui nad teevad kulutusi metsa istutamiseks. Toetust võib taotleda nii raiesmiku uuendamiseks kui ka põllumaa metsastamiseks. Toetuskõlbulikud on metsakultiveerimismaterjali soetamiseks, maapinna ettevalmistamiseks ja metsakultuuri rajamiseks tehtud kulutused. Toetused katavad kuni 70% tehtud ja dokumentaalselt tõestatud kulutustest. Taotlemise aluseks on "Erametsanduse toetamise ja toetuste taotlemise kord", mis määratleb toetatavate tegevuste loetelu ning sätestab toetuste taotlemise tingimused.

Metsaomanik, kes plaanib kevadel kas siis põllule või raiesmikule metsa istutada, võiks võtta hetkeks aja maha ning tutvuda taotlemise reeglistikuga. See teguviis võimaldaks asju edaspidi nii ajada, et tehtud kulutustele pärast ka osaliselt toetuse peale saab.