Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palk on välismaal töötamise peapõhjus

Igor Päss 24. aprill 2006, 00:00

Palk on siiani peamine Eesti keskmise ametniku ja töölise motivaator vaatamata viimaste aastate kiirele keskmise palga tõusule ning erinevate motivatsioonisüsteemide juurutamisele ettevõtetes.

Tarbimisbuum on jõudnud määrani, kus laenumaksjate ringi oodatakse neid, kelle tasud töö eest laenudeks nõutava piiri peal ja ahvatlused suured.

Paraku ei võimalda just väike palk teatud osal töötajaskonnast teha soovitud (tihti mujal maailmas elementaarseid) tarbimisotsuseid. Nii jääbki üle veel üks valik - tööle välismaale.

Kuigi Eesti majandus on kiiresti arenenud ning töötasud tõusnud, ei ole see vähendanud arutelusid, miks mõnes välisosalusega firmas on palgad oluliselt suuremad ja mõnedes lähiriikides oleks töötada "oh kui hea".

Põhjuseid selliste arutelude tekkeks on reeglina kaks: ebapiisav töötasu võrreldes pankade edendatud tarbimisvõimalustega ja napid arenemis- ning karjäärivõimalused, mis seotud Eestis üldlevinud mikroettevõtete ning väheste suurettevõtetega.

Veelgi huvitavam tahk - Eestis ei arutleta ihaldusväärsete tööde ja vastava tasu üle Lätis, Leedus, lähi-Venemaal ega ka Poolas, küll aga võrreldakse palkasid Soomes, Rootsis, Norras, Iirimaal, Inglismaal makstavaga ning uuritakse sinna töölemineku võimalusi.

Praegu välismaale tööle siirdujad ei otsi enamasti mitte väljakutseid, püsivat töö- ja elukohta, vaid võimalust kiiremini oma elujärge parandada. Palkade areng Balti riikides, Venemaal ja Poolas ei taga soovitud majanduslikku efekti.

Välismaale tööle siirdujad on tavaliselt lihtsamaid töid (hotellitöötajad, liinitöölised) tegevad inimesed ja oskustöölised (ehitustöölised, autojuhid, madrused jmt), kellelt oodatakse oskusi ja vilumusi küllalt kitsal ja lihtsal alal.

Tööl käiakse sageli lühiajalisemate (paar kuud kuni pool aastat) lepingute alusel, mis võimaldab viibida periooditi kodus ning pere ja sõpradega suhelda. Atraktiivseks teeb sellise mobiilse elulaadi vähemalt 2-3 korda suurem töötasu kui Eestis.

Selline probleemne olukord on sarnane kõigis Balti riikides. Leedust on ametlikult välismaale, sh Portugali ja Hispaaniasse siirdunud ligi 500 000 inimest. q

Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid ja juhid seostavad välismaal töötamise võimalusi eelkõige enda arenemis- ja karjäärivõimalustega. Sellistel puhkudel võib väljakutse olla nii lähiriikides kui isegi Austraalias, Kanadas, Jaapanis.

Reeglina pakutakse meie juhtidele ja spetsialistidele karjäärivõimalusi lähiümbruses: Helsingis, Riias, Vilniuses, Stockholmis, Moskvas, Kiievis. Viimastel aastatel on vähesel määral lisandunud võimalusi ka Balkani riikides.

Kui ametikoht on võrreldav "koduse" ametiga, on töötasu võõrsil 1,5-1,8 korda suurem. Kui tegemist on töökohaga suurlinnas asuvas korporatsioonis, võib töötasu olla suurem 2-2,5 korda, kuid arvestama peab hoopis erineva taustsüsteemiga. Selliseid töölepinguid sõlmitakse 3-4 aastaks, mistõttu sageli jääb pere koju.

Tuginedes olemasolevale informatsioonile, saab väita, et selline situatsioon palgatööjõuturul on praegu sarnane kõigis Balti riikides.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing