Vigade vältimine takistab kiiret arengut

Teeli Remmelg 24. aprill 2006, 00:00

Hollandlane Edwin Gielen on Eestis elanud pea 14 aastat - 1992. aastast alates. Siia meelitas ta eestlannast abikaasa, kellega ta kohtus Norras aiandust õppides.

Aiandus huvitas Gielenit juba noorelt Hollandis, kus ta lõpetas põllumajanduskooli. Aednikuna pole ta siiski kunagi töötanud.

Hollandis elas ta 120 000 elanikuga väikeses linnakeses Bredas ja töötas juba kooli ajal kaubandusketis. Töö oli huvitav, sest Gielenile meeldib suhelda ning selles väikeses kaupluses tuli palju üle leti inimestega rääkida.

Ometi ei pakkunud edasine karjäär Hollandis Gielenile suurt huvi. "Hollandis on töökäik paljus inimesele ette määratud ja üsna vähe saad seda ise muuta - tead täpselt, kui kaua pead töötama ühel ametikohal, enne kui saad edasi liikuda. Eestis nii rangeid piire veel pole tekkinud ja inimestel on suuremad võimalused oma saatuse määramisel."

Kaubandus huvitas aga Gielenit endiselt ka Eestisse elama tulles ning ta asus peagi tööle tollasesse Tartu ETK Lõunakeskusesse ostujuhina. Ta oli üks esimesi välismaalasi, kes Tartus püsivalt elama asus. Aeg oli tollal pöördeline. Kõige enam ongi Gielenile meelde jäänud kupongisüsteem - asjade defitsiit oli Euroopast tulnud inimesele uudne kogemus.

Aga suhteliselt vaesesse keskkonda sattumine Gielenit ei häirinud. Ta pole olnud asjade suhtes eriti nõudlik - lihtsa elustiili kaalus üles põnevus ja uudsus. Esialgu vaadati ka uuel töökohal teda üllatunult, et ise ju välismaalane, aga ei küsigi kohe suurt palka ega kõrget ametikohta.

Ometi oli tal kaks väga olulist oskust - võõrkeeled ja kaubanduskogemus välisriigis. Gielenile anti suhteliselt vabad käed ning tänu oma heale suhtlemisoskusele kohanes ta võõras keskkonnas kiiresti, kuigi ta algul oskas eesti keelt vähe.

Samas ei häbenenud ta rääkida kolleegide ning klientidega vigast keelt ning tänaseks on Gieleni eesti keel vaid kerge aktsendiga.

"Inimene saab õppida ainult läbi vigade," on Gielen kindel. "Olen tähele pannud, et eestlased häbenevad inglise keelt rääkida, sest kardavad teha vigu. Aga elus, eriti müügitööl, peab julgema ka näidelda - kui ei taheta oma vigu välja näidata, siis ka ei areneta eriti kiiresti."

See kehtib igasuguse tegevuse kohta - parem on kohe esimesel korral tehtud veast aru saada ning see parandada. Kui teha aastaid sama viga ja alles siis sellest aru saad, on kahju tunduvalt suurem.

Kaupmeeste liidu esimees Marika Merilaile on Gielen jäänud meelde eelkõige eestlastest erineva avatud oleku ja rõõmsameelsuse tõttu.

"Lisaks oli ta väga koostööaldis ja püüdis partnerit mõista - oskus, mida eestlastel vahel puudu jääb. Tema särav naeratus ja tahtmine rääkida esialgu segaseks jäänud asju korduvalt üle tegi kuhjaga tasa tema väiksema keeleoskuse," kiidab Merilai Gieleni suhtlemisjulgust.

Kui Gieleni suur klient Unilever otsustas Eestis registreerida oma firma, kutsuti Gielen sinna tööle, ja kui eestlasest tegevdirektor lahkus, pakuti kohta talle.

Esinduses töötab küll vaid kümme inimest, sest palju tehakse koostööd maaletoojatega. Seetõttu teatakse Unileveri nime tunduvalt vähem kui tema kaubamärke - Lipton, Dove, Helmann jt.

Kaubamärkide rõhutamine on olnud teadlik strateegia, alles viimasel ajal on toodetele hakatud ka Unileveri nime lisama. Inimesed ostavad väga palju asju kaubamärgi järgi, kuid tahavad pidevalt ka uusi tooteid katsetada. Kui üks kaubamärk ebaõnnestub, on seda lihtsam turult kõrvaldada ja uus asemele tuua, ilma et see kahjustaks ettevõtte mainet.

"Muidugi müüvad paljud ettevõtted erinevaid tooteid ka läbi nime tuntuse, näiteks Coca-Cola, kuid samas paneb see ka suure vastutuse - suur korporatsioon ei tohi vigu teha, mida tema nimega seostatakse," toob Gielen esile turuliidri vastutava rolli.

Töö rahvusvahelises firmas paneb muidugi isikliku elu proovile. Peale sõitude Tartu ja Tallinna esinduste vahel on Gieleni tööülesannete hulka lisandunud ka Riias ja Vilniuses loodud ettevõtete töö juhtimine ning seetõttu on ta suurema osa nädalast kodunt eemal.

Abikaasalt ja kolmelt lapselt nõuab selline elustiil suurt toetust ja Gielen püüab nädalavahetustel perest eemal oldud aega tasa teha. Kuigi ta mõtleb paari aasta pärast tempot tagasi tõmmata, tunneb ta praeguste väljakutsete ning eluviisi juures endale sobival ametikohal olevat.

Hea meeskond tööl ja perekond kodus annavad energiat ja teevad õnnelikuks.

Kohtusin Edwin Gieleniga esmakordselt pea seitse aastat tagasi Peep Vainu juhtimiskoolitusel.

Seal jäi kohe silma, et hoolimata tema erinevast emakeelest, esines ta pidevalt julgelt ega jäänud oma väljendusoskuselt ja sõnavaralt eestlastele alla.

Tema mõtetest ja ütlustest kumas muidugi läbi ka eestlastest erinev taust ja uuendusmeelsus.

Ka hiljem kohtudes ja vesteldes tundub, nagu elaks ta pidevalt ajast ees, ta oskab globaalselt haarata tulevikutrende ning on valmis neid ka teistega jagama.

Gieleni edu peitub soojas ja suhtlemisaltis olekus. Teda viib elus edasi sotsiaalsus, sest pidev infovahetus ja õigete trendide leidmine on edu võti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing