Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikaalased uuendused tulevad emafirmadelt ning messidelt
Rimi Balticu laojuhataja Vaido Padumäe sõnul tuleb põhiline oskusteave emafirmast, mis ühtlasi loob kindlustunde, et uuenduste läbiviimine ka õnnestub, kuna asi on juba eelnevalt "läbi mängitud".
"Suuremad muudatused ning arendused saavad meie ettevõttes alguse reeglina meie emafirmadest, peamiselt tulevad ideed Aholdi poolelt. Viimane on oma arengus meist suure sammu ees ning seal on, mida üle võtta. Ei ole vaja hakata ise kõike katsetama, kui jalgratas on juba leiutatud," ütles Padumäe.
Suurimaks uuenduseks loeb Padumäe uue IT-süsteemi juurutamist eelmise aasta oktoobris, mis võimaldab kaupa vastu võtta skanneritega, terminali ja positsioneerimissüsteemi kasutamist tõstukitel.
Küsimusele, kui kaua tavaliselt aega kulub, kuni ideest teostuseni jõutakse, vastas Padumäe nii:
"Püüame lähtuda meie ideelise eestvedaja Paulo Peereboomi sõnadest - projekti maksimaalne pikkus on kvartal, kuna tavaliselt tehakse nagunii kõik viimasel päeval."
Laadur OÜ tegevdirektor Fred Märtsoo sõnul on tema saanud huvitavaid ideid logistilisteks lahendusteks nii messidelt, ajakirjadest kui ka internetist.
"Laotehnika kohapealt on kahtlemata olulised Cemati, Manutention ja IMHX messid. Ajakirjadest tooksin esile sakslaste Fördermitteli, kus näiteks reastatakse maailma tõstukitootjad iga-aastaselt pingeritta," lausus Märtsoo.
Ajakirjadest väärib Märtsoo sõnul mainimist veel Industrial Vehicle Technology (IVT), kus on juttu uutest arengutest ning kontseptsioontõstukitest, info tõstuki kohta on olemas tavaliselt juba pool aastat enne seeriatootmisse jõudmist.
Tõstukite täishooldusrent on üks teenus, mis Märtsoo sõnul pärast vastavasisulise artikli lugemist ka OÜ Laaduris peagi kasutust leidis.
Oluline on ka infovahetus koostööpartnerite vahel, selle alla kuulub veopartnerile ettepanekute tegemine, kuidas teenust paremaks muuta ning milliseid lisaväärtusi see võiks sisaldada.
"Info hankimise põld on lai, alates seminaridest ja messidest, milledelt saadav informatsioon ja teadmised toidavad rohkem tulevikku vaatavaid ideid.
Seda täiendab erinevatelt logistika- ja koostööpartneritelt ning ka meediast saadav igapäevane jooksev informatsioon, mis oma kasutatavuselt on märksa operatiivsemat laadi," sõnas Baltika transpordilogistika projektijuht Kaupo Lõhmus.
Ideest teostuseni jõudmine võib Lõhmuse sõnul aega võtta paarist päevast kuni mitme aastani.
Näiteks toob ta Baltika kesklao rajamise Lasnamäe tööstusparki.
"See polnudki niivõrd mõte, kui asjade loomulik käik, mis oli ühest küljest tingitud olemasolevate logistiliste olude ebafunktsionaalsusest, teisest küljest aga tulenes Baltika jaeturgude kiirest arengust ning jaekontseptsioonide arendamisest tingitud kiirest mahtude kasvust," lausus Lõhmus.
Tänu ettevõtte kiirele arenguperioodile saab täna enamik logistilisi uuendusi alguse eelkõige lähtuvalt ettevõtte arengust tulenevatest vajadustest.
Lisaks tingivad muutusi ka muudatused seadusandluses.
See sõltub teostatava muudatuse või arenduse mahukusest. On asju, mille tegemiseks pole vaja muud kui kiiret otsust ja seejärel tegutsemist, nõudmata seejuures märkimisväärset rahalist ressurssi. Selliste muudatuste puhul võib aega ideest teostuseni mõõta sageli nädalates või päevades, kuid vahel isegi tundides.
Nagu uuenduste puhul ikka, on algpõhjuseks soov korraldada oma toiminguid efektiivsemalt.
Laiemalt vaadates on tegemist pidevalt toimuva protsessiga, mille käigus otsitakse optimaalsemaid lahendusi ja üritatakse oma tegevusi ning kasutatavaid lahendusi parendada ja vajadusel rakendatakse uusi.
Viimaseks oluliseks muutuseks on meil ettevõtte jaotuslao ruumipaigutuse ja riiulitesüsteemi ringikorraldamine, mille käigus oleme võitnud lisaruumi mitmesaja alusekoha võrra.