Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poola ehitajaid töötab Eestis juba sadu

Harry Tuul 25. aprill 2006, 00:00

Sel ajal kui eestlased lahkuvad renditööle Põhja- või Lääne-Euroopasse, tulevad Eestisse poolakad. Ajakirjanduses on väidetud, et Eestis töötab juba praegu ligi 600 poolakat, peamiselt ehitusel, kuid täpset arvu ei tea keegi. Eelmisel aastal väljastas kodakondsus- ja migratsiooniamet ELi kodanikele 1117 elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks, kuid samas võivad nad töötada Eestis kuni kolm kuud ilma elamisloata ja selle üle arvet ei peeta.

Mentor Vara omanik, poolakas Jaroslaw Cieslinski on viimase aasta jooksul tööjõudu Eestisse vahendanud. Kuna siin on nõudlus ehk tööjõupuudus ja Poolas pakkumine ehk tööpuudus, siis näeb Cieslinski äris tulusust. "Eesti turg ei ole kuigi suur ja see loob siin head võimalused äri ajamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele," selgitas ta oma Eestisse tuleku põhjusi.

"Oleme kasutanud renditööjõuna poolakaid, samuti on neid kasutanud alltöövõtjad," ütles YIT Ehituse tootmisjuht Taavi Varb ja täiendas, et neil töötab 3-12 poolakat ja alltöövõtjatel umbes teist sama palju.

"Poolakad on nõus ka oluliselt madalama palgaga, samas küsivad vahendusfirmad soliidset vahendustasu, nii et lõppkokkuvõttes on nad umbes sama kallid kui kohalik tööjõud," selgitas Varb. Tema senise kogemuse põhjal on poolakad siiski madalama professionaalsuse ja töökultuuriga. Samas pakub nende töö Varbi sõnul kriitilisel hetkel leevendust. Nii kasutasid nad poolakaid selle aasta jaanuarist aprillini.

Ka SRV Kinnisvara alltöövõtjad on ettevõtte juhi Margus Mändmetsa sõnul kasutanud poolakaid, kuid kas nad on palgatud või töötavad renditööjõuna, ta ei teadnud.

Cieslinski sõnul tasub poolakatel Eestisse tööle tulla, sest palka ja elukallidust kõrvutades ja lisades nn lähetusraha, võib nende tegelik sissetulek Eestis sarnaneda sellega, mida nad teeniksid läänes.

"See on tõhus meetod, sest vähendab bürokraatiat," ütles Poola suursaatkonna majandusnõunik Jacek Pekacik. Tema sõnul on keeruline öelda, kui mitu Poola firmat siin tegutseb, sest paljud neist füüsiliselt Eestis ei asu.

"Ilma tööjõu vaba liikumiseta pole Euroopa Liidul kui seesugusel erilist mõtet," ütles majandusministri nõunik Heido Vitsur. Tema sõnul ei suuda Eesti kunagi luua haridussüsteemi, mis kindlustaks igale majandusharule igal momendil vajalikus koguses tööjõudu.

Poolast on lahkunud ligi pool miljonit inimest tööle Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse.

Ainuüksi Inglismaale on lahkunud 170 000 poolakat. Poola torumehest sai aga koll, millega hirmutati prantslasi hääletama ELi põhiseaduslepingu vastu.

Töötuse määr riigis on püsinud väga kõrge 20 protsendi piirimail ja on ELiga liitumisel vähenenud vaid 17-18 protsendini ehk riigis on ligi 3 miljonit töötut.

ELis töötavate poolakate hulga kasvu hea indikaator on eraisikute rahaülekanded välismaalt Poola arvelduskontodele pärast liitumist. Need on kasvanud liitumisjärgse 1,5 aastaga enam kui kaks korda 10,9 miljardilt kroonilt kvartalis 25,5 miljardile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing