Veterinaaramet: võimaliku veisehulluse avastamise mõju Eesti väliskaubandussuhetele raske hinnata

25. aprill 2006, 11:01

Kui Jõgevamaal avastatud veisehulluse kahtluse juhtum saab kinnituse, peab Eesti hakkama pidama dialoogi kolmandate riikidega.

'Me ei ole küll teab mis suur veiseliha ekspordija, kuid ilmselt tuleb kolmandate riikidega läbi rääkida ja selgitusi jagada,' ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Samas ütles ta, et näiteks Venemaa impordib rahulikult veiseliha nii Iirimaalt kui ka Prantsusmaalt, kus nn hullu lehma tõve juhtumeid on avastatud palju. Euroopa Liidu sees hullu lehma tõve avastamine Eestile mingeid kaubanduspiiranguid ei too.

Pärtel ei nõustunud ütlema ettevõtte või talu nime, kus hullu lehma tõve kahtlusega lehm avastati. 'Tegemist on loomakasvatusettevõttega, kui homme saab diagnoos kinnitust, saab täpsemalt rääkida,' sõnas ta. Pärteli sõnul on praeguseks tuvastatud juba ka veisehulluse kahtlusega lehma kaks järglast ja kaks looma, kes kuuluvad samasse kohorti (kohort on veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta - toim). Kui hullu lehma tõve diagnoos leiab kinnitust, kuuluvad ka need neli looma hävitamisele. Ülejäänud tõvekahtlusega samas laudas elanud loomad hävitamisele ei kuulu.

Pärteli sõnul võis lehm tõve saada juba enne 2001. aastat, kui polnud veel keelatud kasutada loomade toiduna lihakondijahu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing