Hüpermarketite turule ennustatakse revolutsiooni

Suurematest jaekettidest olid mullu peamised turuosa kasvatajad ühtlasi suurimad laienejad - Selver ja T-Market - ning nad jätkavad samal kursil ka edasi.

Valdkonniti vaadates kasvatasid kokkuvõttes turuosa odavketid ehk discounterid ning super- ja hüpermarketid. Need kauplusetüübid muutuvad aina olulisemateks ja nii võib öelda, et Eesti kogemus allub paljuski suundumustele Euroopa kaubanduses.

Ma ei tahaks selle tõdemusega liiga teha lähikaupluste pidajatele - kaupmeestele, kes tegutsevad elamukvartalite südameis asuvates väiksemates poodides. Samas läheb neil järjest raskemaks, sest nende nišši on edukalt sisenenud odavpoed Säästumarketite ja T-Marketite näol.

See on paratamatu, et suured ketid võtavad jõuga oma. Eelmise aasta 19 miljardi kroonise üldmahuga toidukaupade jaeturust 72% andsid viis suurimat ehk miljardiklubisse kuuluvad Rimi, ETK, Selver, Prisma ja VP Market.

Siinmail tekkinud olukord on Ida-Euroopas unikaalne - mujal nimelt on jaeturg killustunud paljude tegijate vahel. Näiteks Poolas teevad kümme suurimat ketti kogu jaekäibest ainult poole. Teiseks äärmuseks on Põhjamaad, kus turul domineerivad paar-kolm suurt ketti.

Aga vaadakem korra Ida-Euroopa konteksti, kuhu paigutub ka meie kaubandus, ja just Poola näitel. Erialakirjandus näeb Poolas algavat revolutsiooni hüpermarketite turul. Kasvu ennustatakse eelkõige nn kompaktsetele hüpermarketitele. Laienemine vähemrahvastatud piirkondadesse nõuab kaupmeestelt uue poeformaadi väljaarendamist.

Madalamad arenduskulud ja väiksemad ehituspiirangud panevad operaatorid rajama 2000ruutmeetrise pinnaga hüpermarketeid 9000ruutmeetriste asemel. Kompaktseks muutuvad kõik - alates brittide Tescost kuni siinmail tuntud Rimi omanikfirma Aholdini. Olen seda meelt, et nii läheb ka Eestis, õigemini on juba läinud.

Rimi rajas Ülemiste keskusse algselt kavandatust väiksema hüpermarketi ja ehitab praegu väiksemaks oma Haabersti hüperit. Selveri keti uued poed on samuti olnud väiksema pinnaga. Eks Eestis tulebki juba tikutulega taga otsida krunte, kuhu üldse mahuks ära hüpermarket. Turu suundumusi järgides tuleb kauplused viia kliendile lähemale.

Kaubavalikut vaadates on siinsed hüperid loobumas näiteks tehnikakaupade müügist, Selveris enam telekat leiva-piima kõrvale ostukärusse tõsta ei saa, nagu mõne aasta eest.

Teine paljutõotav nišš Poola kaubandusturul on odavpoodide oma. Nimelt avab seal peagi oma esimesed kauplused Ida-Euroopas saksa Aldi-kett. Aldi siseneb turule, kus on juba kümme aastat ees rida kodu- ja välismaiseid konkurente, kaasa arvatud Lidl. Aldi loodab oma tuntusele ja näeb võimalusi eelkõige väiksemates linnades.

Säärastel poodidel läheb ka Eestis ülihästi - Säästumarket tõusis mõne aastaga käibelt suurimaks jaeketiks. Kuid Eestis pole aeg soodne mitte ainult super- ja hüpermarketite või odavpoodide jaoks. Arvestades üldist elatustaseme ja palkade kasvu, peaks minu hinnangul Eestis hästi minema kõigil kaupmeestel.

Täpsemalt saan rääkida üle Eesti laienenud Selveri kogemuse põhjal, kus käibekasvu toetasid klientide aastaga kasvanud kulutused teatud kaubagruppide osas. Eestlaste ostujõudu näitab see, et rohkem kui ealeski varem kulutatakse värske kala, valmistoitude, beebikaupade, lemmikloomatarvete ja suitsutatud lihatoodete ostuks. Samas kahanes keeduvorsti, leiva- ja saiatoodete ning külmutatud lihatoodete müük.

Siinset kaubanduspilti tuleb uue tulijana tänavu elavdama ühe-kahe poega arvatavasti ainult leedulaste Maxima. Saksa Lidli kaupluste avamine jääb parimal juhul 2007. aastasse.

Nagu näha, asuvad leedukad ja sakslased tegutsema just kasvavatesse turuvaldkondadesse - Maxima super- ja hüpermarketite sektorisse ning Lidl rinda pistma odavpoodidega.

Autor: Ain Taube