Lihatööstur veiselihapaanikat ei karda

Kristina Traks 26. aprill 2006, 00:00

"Meil Eestis süüakse veiseliha nii vähe ja pigem on veiselihast suur põud käes, sellepärast mina küll ei usu, et paanikaks oleks põhjust," ütles Valga Lihatööstuse juht Elmut Paavel. "Saksamaal pandi tõesti aastaid tagasi tapamaju kinni ja nn hullulehmapaanika oli ikka suur, kuid see möödus aasta-poolteisega."

Paaveli sõnul tarbitakse Eestis kõige enam sealiha, järgneb linnuliha ning alles kolmandal kohal on veiseliha tarbimine. "Meie veiseliha ei ekspordi ning ma ei tea, kas seda üldse Eestis keegi ekspordibki, pigem tuuakse seda sisse, sest omamaist veiseliha on vähe," rääkis ta.

Paavel ei osanud öelda, millisest farmist leiti hullulehmatõve kahtlusega veis, kuid kinnitas, et Valga Lihatööstuse Jõgevamaal asuvast tütarfirmast OÜ Puidukaubandus haiget looma ei leitud. "Ei-ei, meil on kõik loomad terved," lausus ta.

Jõgevamaa Tootjate Liidu juht ning piimatootja ASi Perevara üks omanikke Urmas Ingver ütles samuti, et ei tea, millisest ettevõttest haige loom leiti. "Perevara see küll ei ole, kuid ma arvan, et pigem on tegemist suurema põllumajandusettevõttega," sõnas ta.

"Jõgevamaa avalik saladus see küll ei ole," ütles piimatootmisega tegeleva ASi Pajusi ABF juht Lembit Paal. "Meilt ei ole see kindlasti, minu jaoks oli see lugu üllatav pommuudis."

"Inimestel võib tekkida mingi tõrge veiseliha suhtes, kuid lihaga see haigus ei levi ning piimaga samuti mitte," ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toivo Nõvandi. "Ka sellest karjast on varem loomi tapamajja läinud ning ükski neist ei ole olnud haige."

Nõvandi sõnul tehti ainuüksi eelmisel aastal üle 30 000 hullulehmatõve proovi ning kõik need oli negatiivsed. Tapamajades kontrollitakse üle kõik üle 30 kuu vanad loomad ning kõik üle 24 kuu vanused hädatapmisele minevad loomad. "Ausalt öeldes ootasime me rohkem linnugrippi, kui nüüd seda haigust," lisas Nõvandi.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et kui hullulehmatõve kahtlus kinnitust saab, siis Euroopa Liidu sees see Eestile mingeid kaubanduspiiranguid ei too. Küll aga võivad Eesti veiseliha ostmisest loobuda kolmandad riigid. "Me ei ole küll teab mis suur veiseliha eksportija, kuid ilmselt tuleb kolmandate riikidega läbi rääkida ja selgitusi jagada," ütles Pärtel.

Samas ütles ta, et näiteks Venemaa impordib rahulikult veiseliha nii Iirimaalt kui ka Prantsusmaalt, kus hullulehmatõve juhtumeid on avastatud palju.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Enel Niine sõnul on võimalik, et tõvekahtlusega veise teine proov võib osutuda negatiivseks. Niine sõnul ei avalda hullulehmatõve kahtlus Eesti piimatööstusele mitte mingit mõju. "Tõve tekitajaks on väiksem valguosake ja see pesitseb ainult närvikoes. Piima ei satu see kohe teps mitte kuidagi," kinnitas ta.

Veterinaarameti teatel on tuvastatud juba ka haiguskahtlusega lehma kaks järglast ja kaks looma, kes kuuluvad samasse kohorti (kohort on veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta - toim). Kui hullulehmatõve diagnoos leiab kinnitust, kuuluvad ka need neli looma hävitamisele. Ülejäänud tõvekahtlusega samas laudas elanud loomad hävitamisele ei kuulu.

Pärteli sõnul võis tõvekahtlusega 11aastane lehm nakatuda juba enne 2001. aastat, kui polnud veel keelatud kasutada söödana lihakondijahu.

Hullulehmatõve "kodumaaks" võib pidada Suurbritanniat, kust haigusepuhang 1986. aastal alguse sai ning kus ka tänapäeval diagnoositakse suurem osa haigusjuhtumitest.

Edasi levis haigus elusloomade ja lihakondijahu vahendusel Belgiasse, Taanimaale, Prantsusmaale, Saksamaale, Iirimaale, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Šveitsi. Üksikjuhtumeid on esinenud Soomes, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, Tšehhimaal, Jaapanis, USAs.

Hullulehmatõbe peetakse Creutzfeldt-Jakobi tõve uueks variandiks, mida arstid Jakob ja Creutzfeldt 1920. aastal kirjeldasid kui suuraju koort, peaaju tuumasid ja seljaaju haaravat haigust, mis kuulub käsnjate ajuhaiguste gruppi. Tegemist on närvisüsteemi taandarenguga, mis lõpeb surmaga.

Kui klassikalise Creutzfeldt-Jakobi tõve haigete vanus on keskmiselt 64 aastat, siis uus variant esineb ka noortel. Noorim teadaolev patsient on 16aastane. Esinevad psüühikahäired ja ravile allumatu depressioon. Tavapäratu on pikk kulg esimestest sümptomitest surmani.

inimene.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing