Logistika - naiste mentaliteet, meeste strateegia

Logistiline lähenemine on omane just naise sünnipärasele emalikule instinktile.

Hakkasin mõtlema, milles seisneb probleem - logistikat õppides ei omanda ma midagi eriti üllatuslikku, kõike rakendan juba oma igapäevaelus. Logistika on loogiline mõtteprotsess, mis ei ole keeruline raketiteadus.

Kui (pere)naine poodi läheb, koostab ta endale ostunimekirja taustauuringu ja vajaduste analüüsi põhjal. Sellise käitumisega säästab ta aega ning energiat. Vastasel korral võib midagi tähtsat poodi jääda ning tuleb kordusretk jalge alla võtta.

Kordusretk aga tähendab üleliigset põhjendamatut kulu, mida oleks saanud ära hoida kaalutletud käitumisega. Sellist käitumist võime kohata strateegilises juhtimises, kus on kolme tüüpi otsustusprotsesse: strateegilised, taktikalised ja operatiivsed otsused. Ma usun, et ülaltoodud näide klassifitseerub taktikaliseks otsustusprotsessiks.

Kuna naiste jaoks ei ole toidupoes käimine uudne kogemus, siis teavad nad, kus miski asub. Toetudes varasemale kogemusele, tehakse võimalikult lühike trajektoor, mille käigus kõik vajaminev kätte saadakse. Selline alateadlik käitumine tagab kõrge efektiivsuse ning ratsionaalse ressursikasutuse.

Kui toidukorv on täitunud, tuleb "leping" sõlmida. Kassa juures saavad täidetud mõlemapoolsed kohustused ja õigused.

Kaardimakse puhul kinnitab klient, et lepingu sisu ehk toidukorvi loetelu vastab tõele. Sellegi juures tuleb tähelepanelik olla. Kümmekond aastat tagasi esines juhtumeid, kus müüjad proovisid kliendi teadmata endale rohkem kasu lõigata. Tänapäeval seda peaaegu ei esine.

Järgmine alalõik - pakendamine. Siinjuures tuleb jälgida, et kaup ei saaks kahjustada. Tuleb leida sobivad pakkevahendid, mis vastaksid kauba omadustele.

Pakendamisel tuleb asetada raskemad kaubad allapoole ning selle peale paigutatakse hapram kaup. Kogu protsessi vältel tuleb jälgida kandevõimet, eriti kui kaup transporditakse koju jalgsi liikudes või ühistranspordi abiga. Kaubakogus peab vastama kandevõimele.

Pealelaadimine. Kauba paigutamisel autosse tuleb jälgida kinnitusmeetodeid. Ühelegi naisele ei meeldi koduukse ees mööda autot ümberläinud sibulamugulaid ning õunu taga ajada. Seega tuleb jälgida, et kaup oleks paigutatud vastavalt nõuetele, näiteks osad kaubad tuleb pakkida ülespidi, purunevate kaupade puhul kasutada vaheseina jne.

Kauba ladustamine. Kogenud perenaine teab alati, kui palju ja mida täpselt vaja on. Ta teeb alati ratsionaalsed otsused. Ta ei osta kunagi näiteks poole aasta võivaru ette, sest ta teab, et vastasel korral see rikneks, võtaks liigselt pinda enda alla ja kauba alla paigutatud raha ei saaks lasta ringlusse.

Kaupa külmikusse ning sahvrisse paigutades arvestab ta kauba eripära ning omadusi - näiteks, millise temperatuuri juures seda säilitada, ja kauba liikuvust ehk kui tihti on selle järele vajadust.

Kogu protsessiga kaasneb pidev analüütiline mõtlemine. Kust on kõige mõistlikum tarnida - kas käik odavamasse kauplusse, mis asub kodust kaugemal, õigustab ennast majanduslikult või mitte? Mida ootab minult minu klient või perekond - kas pigem kvaliteetsemat ja kallimat või säästlikumat kaupa? Millised on nõudmised sortimendile? Kas mul on mõttekas tarnida ühekorraga ja palju või mitu korda ning väikestes kogustes? Milline tarneintervall on kõige mõttekam? Ja nii edasi.

Sellist mentaliteeti võib märgata koristusprotsessi, söögitegemise, korteriremondi jms juures. Ülaltoodu oli vaid üks primitiivne näide.

Tihti on naised emotsionaalsemad kui mehed. Sellest tulenevalt juhivad emotsioonid pigem naiste elu ning mehed kontrollivad oma tundeid.

Selline eripära on naisteajakirjades tuntud teemade all "mehed on südametud ja tuimad" vms. Kindlasti leidub palju ka vastupidiseid olukordi.

Juhtimistasandil, kus tuleb vastu võtta kaalukaid majanduslikke otsuseid, ei saa emotsioonidele toetuda. Analüütiline mõttelaad tagab stabiilsema pinnase ning prognoositavama tuleviku.

Viimasest eripärast tulenevalt sobivadki - minu subjektiivse arvamuse järgi - mehed juhtimistasandisse ning logistikasse rohkem kui naised. Tehes väikese matemaatilise tehte, võime võrdluses ülaltooduga näha, et mõlemad sugupooled on suhteliselt võrdses olukorras.

Naistel on head eeldused mõttelaadilt, meestel aga isikuomadustest tingitud eripära. Tulemus sõltub sellest, kumb oma ressursse paremini realiseerib.

Autor: Kristiina Räägel