Kunst vee all

Henrik Aavik 28. aprill 2006, 00:00

Kaido Haageni sõnul ei ole allveefotograafia Eestis kuigi levinud hobi. Ehkki ametilt fotograaf, on veel all amatöör ka Kaido ise: "Maailmas on professionaalsus protsentidega ära jagatud. Näiteks veealuste fotode konkurssidel, kus ma olen osalenud, on erinevates kohtades professionaalsus erinevalt defineeritud. On amatööride klass ja professionaalide klass. Amatööriks loetakse seda, kes võib küll olla elukutseline fotograaf, aga kes veealuste piltidega endale elatist ei teeni. Mõnes kohas jälle on piirang, et amatöörid on need, kes ei teeni rohkem kui 30 protsenti oma sissetulekutest allveefotograafiaga. Rohkema puhul oled juba professionaal ning osaleda ei saa. Ma tean mitmeid sukeldujaid, kes on ametilt fotograafid, aga kes ei tee vee all pilti."

Kaidot on veega seotud maailm huvitanud juba lapsepõlvest saadik. Käis kalal, kogus laevade marke. Fotograafia osa tuli mõistagi hiljem. "Sukelduma hakkasin umbes neli aastat tagasi. See oli minu jaoks nagu sundkäik, kuna tuli üks komandeering Sharm el Sheiki ja oli teada, et see on sukeldujate paradiis. Sinna ei olnud mõtet minna ilma sukeldumisoskuseta. Tegin ülikiiresti Eestis omale litsentsi ära. Hiljem tegin ära ka järgmise taseme ja esmaabikursuse, nii et võin vette minna pea igal pool."

"Vee all pildistamisel on minu jaoks mõte just selles, et pärast näha, mis seal all on, kuna niisama seal kõiki värve ei näe. Lisaks veel hasart - kui alguses lõin omale rusikaga vastu rindu, et kakskümmend aastat fotograaf olnud, lähen teen seal ka pilti, siis tegelikult olin vees nagu poisike. Esimesed kümme filmi olid kõik prügikastis, siis hakkas vaikselt tulema. See on täiesti teine maailm, väljakutse, kas sa saad sealt sama head pildid. Lihtsalt üks kala pildi peal mind ei rahulda. Mulle on oluline ka see, kuidas ta on pildi peal, ja pildi kvaliteedi kriteeriumid olgu samad mis maa peal," pürib Kaido oma loomingus täiuse poole. Tema Eestis tehtud veealuseid pilte on viimastel aastatel ära märgitud veealuste piltide kategooriates nii loomafoto- kui ka loodusfotovõistlusel.

Kaido sukeldub aastas umbes kolmekümnel korral, aparaat on tal kaasas kõigil kordadel peale ühe: "See üritus on AWARE. Toimub sügiseti, kui ühel päeval üle maailma kõik sukeldujad lähevad merre koristama. Sel päeval ma lähen vastu andma ja jätan kaamera koju."

Kaido veealuse pildistamise varustus kaalub üle kahekümne kilo: "Valgus on vee all väga oluline, kuna muidu ei tule sealsete elanike värvid nähtavale. Punane spektriosa neeldub vees kiiresti, kui sügavamale minna, ainult välklamp päästab. Väga oluline on ka välgu asend ehk kuhu välk suunata. Aega on loetud hetked, kunagi ei tea, kas kala ootab ära, kuni sa valgust sätid, või mitte."

Mõte vee all näitus teha tuli Kaidol lihtsalt: "Kus sa need kalapildid ikka paned kui mitte vee alla? Osa mu sõpru ja tuttavaid, kes ise ei sukeldu, on küsinud neid pilte vaadata ja siis ma mõtlesin, et ei saa neile seda liiga lihtsaks teha, nii naljaga pooleks. Samas on see sukeldujatele väike lohutus meie talves - kui sa ei saa kohe minna soojale maale, siis saad minna basseini ning vaadata ja meenutada. Neile, kes ei ole varem sukeldunud, on isegi basseinis nende piltide vaatamine veidi keeruline ja see annab aimu, mis asi on siis veel nende pildistamine meres. Lisaks on ujujatel seal nüüd veidi lõbusam. Ma olen vaadanud, et basseinides ja spaades on väga palju neid, kes aktiivselt ei uju. Nüüd nad siis võivad nautida ka veealuseid vaateid."

Kalevi ujulas käib igasugust publikut ja näitus saab seetõttu tihti päris kõvasti kannatada. Mõned pildid on juba ära lõhutud. Vee mõjudele peab lamineeritud paber väga hästi vastu, aga inimene on tugevam. Loodame siiski, et näitus peab vastu nii kaua, kuni Kaido seda planeeris - kevade viimase päevani.

Fotod: Julia-Maria Linna ja Kaido Haagen

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:14
    Otsi:

    Ava täpsem otsing