Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Molluskid kannavad endas meie päritolu

Martin Hanson 28. aprill 2006, 00:00

Mereande peetakse tihtipeale elitaarseks ning kõrgklassi menüüsse kuuluvaks meeleerutajateks, kuigi tegelikkuses on molluskite - austrite ning ranna- ja merekarpide - söömine olnud paljude ranna- ja saarerahvaste peamine kehakinnitus.

Entsüklopeedia järgi on limused ehk molluskid pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. Esimesed molluskid ilmusid juba kambriumi alguses ja arenesid kiiresti. Nende keha, mida ümbritseb enamasti tugev lubiainesest koda, on harilikult eristunud peaks (karpidel see puudub), selgmiseks sisusekotiks ja kõhtmiseks jalaks. Peas on suuava ning enamasti ka kombitsataolised jätked ja silmad.

Austrid on tuntud peamiselt kui looduslik afrodisiaakum, kuid nad on puhas nauding ka muudele ihulikele meeltele. Eestis on austrit väga raske, kui mitte võimatu leida. Põhjus peitub nende kiires riknemises. Austrite nautimiseks peab karbiline jõudma sööja neeldu elusast peast, mis teeb selle delikatessižanrisse kuuluva mereanni logistilise liikumise keerukaks ning hinna kalliks. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni - tosin austrit - hind jääb 250-300 krooni kanti. Austreid on oma 60 liiki ning ajaloos tagasi vaadates järeldub, et meelsaimini paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 meetri sügavuses kasvav karp on olnud inimeste toidusedelis juba kiviajast. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuuris olid olemas juba austrikasvandused.

Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes. Toasoojas aeglaselt üles sulanud austrid võivad kergesti rikneda ega ole toiduks kõlblikud, seetõttu sulatataksegi austrid kiiresti kas mikrolaineahjus või kuuma vette asetades. Austreid pannakse koorekastmetesse ja suppidesse või grillitakse. Tegemist on siiski kalli ning suhteliselt vähelevinud toiduga põhjamaises kliimas.

Teod on aga hoopis teine teema, seda just meil. Hind pole soolane, kasvavad enamikus klimaatilistes tehis- ja looduslikes keskkondades. Viimast väidet toetab kolm tõika: maismaal elab umbes 80 liiki tigusid; mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid; Läänemeres Eesti ümbruses 15 liiki tigusid. Suurem osa nendest liikidest ei ole söödavad või pigem, ei kuulu söödavate hulka, kuid näiteks sinimereteod on äärmiselt suupärased limuselised, mis keedetult või marineeritult on väga hõrgu ja pehme maitsega.

Karbid on ehk Eestis enimlevinud molluskid. Neid toodetakse Eestis ning tuuakse lähinaabrite juurest sisse. Paljudes söögikohtades karbid ka juba menüüs. Samas, nende kohtade headuses saab veenduda vaid sööja ise, sest karpe on vägagi kerge untsu keerata. Keetes neid liiga kaua või liiga vähe, kasutades kaua seisnud karpe. Ka ülemaitsestamine võib kujuneda probleemiks. Üldjuhul on aga karpe ise söögiks valmistada sedavõrd lihtne, et parima tulemuse ja muige saavutamiseks tasuks võtta poest kilo rannakarpe ja kodus mõne kokaraamatu abil ise omale maitsev supp, pasta või pada keeta. Kui ei ole julgust karpide kallale asuda, võib alustada veidi lihtsamatest ja vähenõudlikumatest molluskitest.

Kaheksajalg, kalmaar ja tindikala on meil saadavad vaid külmutatud kujul, mis tähendab, et nende tarbimine erilist meeleolu ei tekita, pigem soovitaks võtta mõne Peipsi järve hea valge lihaga kala. Samas, kui mõnes restoranis kokk kinnitab, et tegemist on jahutatud, mitte külmutatud limusega, andke tuld ja nautige täiega seda üldsuse poolt suhteliselt põlatud kõhutäidet.

Molluskite juures on suurimaks mureks nende päritolu. Just nimelt päritolust sõltub suurel määral karbi ja teo maitse. Looduslikus keskkonnas meeldib molluskitel elada merepõhja sogases vees, mis võib tihti jätta neile muda maitse. Tehistingimustes aga kasvavad limused selges vees ning saavad mõnusa puhta meki. Mudamaitsest saab ka kodustes oludes kergesti jagu, nipp on siin selles, et ostetud elavatel karpidel tuleb lasta mõni tund värskes selges vees ennast puhastada. Looduslik puhtus saavutatud, on karbid ja teod valmis leidma oma tee supipotti või grillahju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing