Valge tee - elegantsi tipp

Katrin Vanatalu 28. aprill 2006, 00:00

Mitte kaua aega tagasi oli Eestis olukord, mil paludes endale söögikohas tutvustada veinide valikut, kostis vastuseks, et saada on mõlemat, nii punast kui ka valget. Veinikultuur on meil sellest ajast edasi arenenud, teejoomisega on paraku asjad sealsamas. Parandagem siis olukorda ja asugem tutvuma, daamid ja härrad - valge tee.

Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee. Valget teed korjatakse eranditult käsitsi ning vaid mõnel päeval aastas, varakevadel. Piiratud korjeaeg ja kõrged kvaliteedinõuded on ka kõrge hinna põhjused.

Autentne valge tee on kaetud pehmete valgete karvakestega - siit tuleneb ka nimetus. Mõne teesordi puhul meenutavad pungi katvad valged ebemekesed tuhka. Valge tee maitset kirjeldatakse maheda, kergelt magusana, ilma "rohuse" alatoonita, mida vahel rohelise teega seostatakse. Esmamulje võib tunduda isegi lausa maitsetu, ent varsti hakkate tajuma pehmet, hellitavat maitset oma suus, eriti sügavamal, suisa kurgus. Järelmaitse on mõru-magus. Hiinas nimetatakse seda järelmaitset hammaste vahele talletatud aroomiks.

Valge tee tõmmise värv on kristalne, suhteliselt kahvatu tooniga. Ka valge tee lõhn on teiste teedega võrreldes palju nõrgem. See on delikaatne, õrn lõhn, mille tajumiseks hoitakse tassi enne joomist veidi aega lihtsalt peos ja hingatakse selle aroome. Kujutlege korraks ette varasügist, mil te võite õhus tunnetada veel suve puudutust - vaid väike nüanss. Seda vaevumärgatavat lõhna on võrreldud muusikaga, mis just äsja katkes - justkui oleks tegemist helidega, mis ikka veel õhus värelevad. Valged teed on eriliselt värskendavad, küllap ongi selles "süüdi" kevadine värskus, mis neis talletub.

Valge tee ei ole fermenteeritud, see tähendab, et seda ei kääritata enne kuivatamist nagu musta teed. Lehed aurutatakse pärast noppimist lühidalt ja kuivatatakse seejärel, nii on tema konsistents kõige lähedasem naturaalsele olekule. Hästi tuntud ja populaarsed valged teed on näiteks Yin Zhen ehk Silver Needle, Shou Mei, Pai Mu Tan ehk White Peony, China White Monkey.

Valmistamine: Valge tee delikaatne iseloom ja parimad omadused hävinevad, kui kasutada liiga tulist või karedat vett. Parima tulemuse saate, kui kasutate allikavett või selle puudumisel filtreeritud vett. Vee temperatuur peaks olema 60-75 YC. Kuumutage vesi keemiseni ja laske siis jahtuda. Soovituslik tee tõmbeaeg varieerub selle tee puhul kahest kuni seitsme minutini. Pikem tõmbeaeg ei muuda valget teed kibedaks. Delikaatsete teede jaoks soovitavad asjatundjad kasutada ka delikaatseid nõusid, st õhukesi ja õrnu materjale.

Parim tee valmib hea tahte ja heade teadmiste koosmõjul. Joome õige tassikese teed ja unustame hetkeks selle maailma mured!

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing