Werol libisemas Kilgil käest

Mängulaual on ennast ritta võtnud Eesti ärigigandid Rein Kilk, Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda ning kõrvalradadel veel põllumajandusministeerium, hunnik juhuseid ning vandenõuteooriaid. Kilk, kes arvas, et tulus õliäri on juba piltlikult öeldes taskus, tunneb nüüd, kuidas kõik vaikselt käest libiseb.

Üle poole aasta müügis olnud Weroli aktsiad said nädala alguses pakkumised, millega võiks tehase virelemise ajastule lõpu kuulutada ning, kasutades Urmas Sõõrumaa sõnu, riigist paremini juhitud ettevõtteks muutuda.

Põllumajandusministri käskkirjaga tunnistati kolmapäeval riigile kuuluva äriühingu ASi Werol Tehased aktsiate avaliku kirjaliku enampakkumise võitjaks Sõõrumaa firma Dovelin Baltic OÜ, kes pakkus aktsiate eest 52,2 miljonit krooni. Kilgi firma Pere Leib kaotas võiduajamise 20 miljoni krooniga. Kilk hindab konkurendi pakkumist arutult kõrgeks.

Lihtne ostu-müügitehing sai aga kentsaka pöörde, kui 24 tundi hiljem astus sirmi tagant lavalaudadele Kalevi kommitehase omanik Oliver Kruuda ning salapäraselt lubas osta poole pakkumise võitnud Sõõrumaa ettevõttest. Kaks giganti koos on riigile loomulikult kindlam garantii, kuid usutavasti garanteeriks ka vaid kommivabrikandi osalemine ostuvõidu. Ainus, kellele see rõõmu ei tee, on Rein Kilk, kes on omandanud 72 miljonit krooni Weroli võlgu.

"Täielik segadus," sõnas hämmingus Kilk kommentaariks esmaspäeval, kui selgus, kes tegelikult Dovelini varjus Weroli ostuks pakkumise on teinud. "Mind süüdistatakse jonnimises ja survestamises. Tegelikult on see minu kohustus kasutada kõiki vahendeid, äri selline ju ongi. Mida ma aga ei mõista, on see, miks valiti sada aastat vana ettevõtte asemel 40 000kroonise kapitaliga, ilma tegevuseta ettevõte, millel pole ka raha. Ei tea, ehk ilusate silmade eest," pahandas Kilk.

Eile tuli ka teade, et Kalev suurendab juba väljasolevat võlakirja emissiooni 10 miljoni krooni võrra, mis teeb kokku 74,4 miljonit. Summa on sama, mis Kilgi omandis olevad Weroli võlad. Emissiooni tähtaeg on 10 kuud ja intressimäär 8 protsenti. Ka selles näeb Kilk vandenõud enda vastu.

"No tule taevas appi! Kas mäletate kooperatiiviaegset anekdooti kahest ärimehest, kes sõlmisid lepingu vaguni õunte ostu-müügi kohta ja jooksid seejärel kohe laiali, üks raha, teine õunu otsima? Olen Weroli nõukogu senist tegevusetust jälginud sügava hämminguga, aga praegune rabelemine võtab suu ikka päris ammuli," leidis Kilk.

Konkurendid süüdistavad Kilki mahhineerimises, Kilk on aga segaduses ning leiab, et luuakse mingit süsteemi, et Werol tema nina alt ära napsata. Konspiratsioone on võimalik luua mõlemalt poolelt vaadatuna.

Ühe leviva vandenõuteooria kohaselt saab siduda Kruuda põllumajandusministeeriumi soosikute hulka, kuna Kruudad on perekonnatuttavad minister Tuiksooga. See pole kunagi mingi saladus olnud.

Weroli aktsiad pandi küll müüki juba eelmise aasta keskel, kuid pidevalt edasi lükkunud pakkumiste lõpptähtajaks sai selle nädala algus. Pahatahtlikult võiks siin arvata, et pakkumistähtaega nihutati korduvalt, et Kruuda leiaks rahaallika, kelle abil Werol osta.

See, et Kruuda on muutunud krediidiasutuste õudusunenäoks, on teada ning sellepärast võttis ka raha leidmine aega. Urmas Sõõrumaa tuleb siinses süsteemis mängu krediitorina, kellel on lihtne huvi edendada perspektiivikat ettevõtet ning sellelt kasumit teenida. Sõõrumaa ei tee saladust, et näeb Werolis kasumit ning tahab seda ainult suurendada.

Sõõrumaa ei näe ka midagi erilist selles, et Kruuda alles päev hiljem mängu tuli, tegemist oli lihtsama administratiivse lahendusega.

"Lihtsam oli teha pakkumine minu investeerimisettevõtte alt ja hiljem koostada kavatsuste protokoll. Puhtalt ettevõtlusliku läbipaistvuse säilitamise pärast. Kalev aga ei oleks saanud ka enda seotust teatada, kuna börsiettevõttena peab ta kõikidest oma kavatsustest teavitama enne börsi," sõnas Sõõrumaa.

Kolme ärigigandi vägikaikavedu tõotab tulla võimas, kuna ettevõte täisvõimsusel töötamine teeniks omanikule suurt kasumit. Kilk, kes on omandanud pankade võlad Weroli vastu ning ettevõtet tervendanud, ei soovi kindlasti kedagi teist "oma" tehase ümber kiibitsema.

Sellega seoses andis Kilk Weroli nõuded täitevmenetlusse ning juba teisipäeval, 2. mail toimub võlgade katteks Weroli varade müügioksjon. Sõõrumaa ei mõista tekkinud situatsiooni. "Ma ei saa kuidagi muud nime sellele anda kui riigivara riisumine või kaaperdamine. Kellelegi mängitakse siin riikliku ettevõtet kätte. Ja mitte eriti peenelt," ütles Sõõrumaa ning lisas, et olgugi, et võitis nende pakkumine, mis oli suurim, ei saa nad enne uut nädalat lepinguid sõlmida.

See aga toob meid uue situatsiooni juurde. Kilgi kaebuse tõttu seatud kohtulik tõkend näeb ette, et enne 3. maid ehk ametliku pakkumiste läbivaatamistähtaja lõppu ei tohi võitjaga lepingut sõlmida. Mis võib aga tekitada olukorra, et kui 2. mai oksjonil ostab keegi Kilgilt firma varad, saab riik müüa vaid Olivia ja Weroli kaubamärki, mis aga kindlasti kedagi jätkama ei motiveeri.

"Ma olen kindel et 52 miljonit kaubamärgi eest meie valmis maksma ei ole. Ja kui tuleb uus oksjon, siis meie sellel ei osale. Riik aga saab mitmeid kümneid miljoneid kahju," sõnas Sõõrumaa.

Eile õhtul teatas Kilk siiski, et jätab oksjoni ära. "Võtsin praegu aja maha," ütles ta ja põhjendas, et praeguses olukorras võivad lõpuks kõik kaotajaks jääda.

Oliver Kruuda oli sellel nädalal välismaal ning seetõttu pikematest kommentaaridest loobus.

Werol Tehaste enampakkumise tulemused halduskohtusse kaevanud Rein Kilk kinnitab, et suurima pakkumise teinud Sõõrumaa firmaga Dovelin Baltic ei ole võimalik mingitele kokkulepetele minna.

Halduskohtu tõkendiga soovime saada selgust kogu enampakkumise menetlusele. Siiani ei ole antud meile mitte mingisugust informatsiooni, rääkimata dokumentidest, mida meil on õigus saada. Informatsiooni saame vaid ajakirjanduse kaudu. Isegi enampakkumise tulemuste kinnitamise otsust ei ole meile esitatud. Seega ei tea me selle haldusakti otsustuse ega motivatsiooni osa.

AS Pere Leib Tootmine on olnud ASi Werol Tehased võlausaldaja alates jaanuari algusest käesoleval aastal ja me oleme kogu selle aja tegelenud Weroli arendamise ja jalule upitamisega ning jätnud tagaplaanile oma õiguse asuda võla sissenõudmisele. Seega ei saa rääkida mingisugusest riigi survestamisest. Riik ise aktsionärina ei ole terve selle aja jooksul teinud mitte ühtegi sammu Weroli olukorra parandamiseks.

Ebaõige on arvamus, et tegemist oli hinnal baseeruva pakkumisega. Meie lähtusime pakkumise tegemisel nii vabariigi valitsuse korralduse kui ka enampakkumise teate sisust, mis lisaks hinnale esitas veel kolm olulist tingimust: investeeringute tegemise kohustus 30 miljonit ja selle garanteerimine vastava finantsasutuse poolt, kolme aasta jooksul põhitegevuse jätkamine ning äriplaani esitamine. Kui enampakkumine baseerub üksnes hinnal, siis mingeid olulisi lisatingimusi ei saa esitada. Seega seaduse järgi on tegemist eelläbirääkimistega pakkumisega ja pakkujad saavad lähtuda sellest sisust, mida on avalikult esitatud. Meile üllatuseks tuli 24.04 õhtul välja, et põllumajandusministeerium tegelikult ei arvesta valitsuse ja enda poolt määratud pakkumise sisuga, vaid püüab lähtuda üksnes formaalsest pealkirjast. Täna olukorda hinnates tekib kahtlus, et niisugune segaduse tekitamine oli teadlik tegevus. Kas ma oleksin hea kaotaja siis, kui ma ei pööraks tähelepanu tekitatud segadusele ja olulistele seadusrikkumistele selles menetluses?

Meile ei ole tehtud mingisugust pakkumist. Kogu selle nelja kuu jooksul, mil olen olnud Weroli võlausaldaja, ei ole muide ka ükski nõukogu liige tundnud huvi, kuidas võla küsimus lahendada. Seda hämmastavam on praegune nõukogu ülikiire huvi ja soov käituda riiulifirma huvides. Hetkel, kui kirjutan neid ridu, tuli BNSi uudis, et Dovelin Balticu tulevane osanik AS Kalev asus täna emiteerima võlakirju üldsummas 74,4 miljonit krooni (mis on täpselt Weroli tänane võlg AS Pere Leiva ees), tähtajaga kümme kuud ja intressimääraga kaheksa protsenti. No tule taevas appi!

Kuni ei ole tegemist lõplike võitjatega ja on teadmata, kes siis tegelikult ka OÜ Dovelin Baltic omanik on või selleks saab, siis pole ilmselt võimalik Doveliniga mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida. Kui äriühingu osakapital on vaid 40 000 krooni, siis ma ei näe nende maksevõimet ega ka võimalust saada pankadelt laenu. Või vähemalt mitte enne, kui tema osanikud on oma võlakirjad maha müünud.