Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro pole süüdlane, vaid kaaskannataja

Veronika Ilsjan 02. mai 2006, 00:00

Ei mõista, miks Äripäev seob kinnisvaraturul toimuvat vaid euro tuleku või mittetulekuga, see on väga lihtsustatud lähenemine. Lugesin värske pilguga läbi oma 8. juunil 2005 ÄPs avaldatud kolumni ja olen hämmeldunud. Ma ei loe kuskilt välja, et oleksin eitanud hinnatõusu või buumi tulekut, jutt oli vaid rahaühiku vahetuse mõjust kinnisvaraturule. Kas Äripäev ei ole oma kiire hinnanguga segi ajanud põhjuse ja tagajärje?

Kui kinnisvarabuumi "süüdlast" otsida, siis selleks on meie üldine majandusedu, mis rahva pöördesse ajas ja hullud päevad ka kinnisvaraturule tõi. Mitte euro tuleku mõtted ei ole õli tulle valanud, vaid langevad intressid ja lahked rahapakkujad, kes omakorda on saanud innustust meie majandusedust. Euro tuleku või mittetuleku otsus on samuti seotud eelkõige Eesti majanduskeskkonnaga - kui tundume tublid, võetakse meid klubisse, kui ei, siis mitte. Sama ütlesin ma oma aastataguses artiklis: "Meenutagem, et kinnisvaraturg ei ole midagi iseseisvat, vaid osake riigi (järjest enam ka regiooni ja maailma) majandusest, mis on omakorda mõjutatud (muuhulgas) eurotsooniga liitumisest."

Puust ja punaseks kinnisvaraturu aabitsatõde: majandus mõjutab raha- ja kapitaliturgu, see omakorda kinnisvaraturgu; eelkõige põhjusel, et kinnisvara kui kallis kaup vajab võõrfinantseerimist. Euro tulek või mittetulek on lihtsalt üks rahaturul toimuv muudatus, mis ei avalda märkimisväärset mõju kinnisvaraturule, küll aga on justkui kvaliteedimärk riigile, sh julgustades välisinvestoreid.

Vaidleksin vastu ka ÄP väitele, et kinnisvaraturg on ühtne ja muutused eri turusektorites on samasuunalised. Mitte alati. Aasta tagasi ütlesin nii: "Vaevalt, et välismaalased "mägedele" ostma tõttavad, küll aga võivad nad aktiviseerida meie seni küllaltki unist elamispindade üüriturgu, muutes kaudselt atraktiivsemaks elamispinnad kui investeeringuobjektid, seda nii üürnike kui omanikena." Nii ongi ju toimunud, lihtsalt üürnikke on juurde tulnud vähem kui omanikke. Kindlasti ei ole kõik investorid välismaalased, samuti on raske tõmmata piiri investori ja spekulandi vahele.

Elamispinda võib vaadata kui investeeringut või tarbekaupa. Kui meie majandus muutub usaldusväärsemaks, siis tuleb turule ka rohkem investoreid. Nemad ongi need, kelle pärast paljud uute majade aknad pimedad on. Nemad on ka esimesed, kes uppuvalt laevalt põgeneda püüavad, üritades raha riskantseks muutuvast turusegmendist välja võtta. Nende korteriomanike jaoks, kellele korter on eelkõige eluase, ei muutu midagi.

Jah, tõenäoliselt toimub elamispindade turul hinnakorrektsioon, mis kuuma turgu jahutab, kuid kiire müük ei anna eluaseme omanikele lahendust. Erand on muidugi laenumaksevõime kadumine kui sundseis, aga see ei tule üleöö ega eurost tingituna, vaid koos võimaliku majanduslangusega. Kui midagi kohe muutub, siis niipalju, et nende korterite aknad on õhtuti järjest kauem valgustatud, sest ajakirjandus külvab vastutustundetult hinnalanguse paanikat - ei saa enam rahulikult magada. Õnneks teavad vähegi majandust õppinud inimesed, et majanduse ja kinnisvaraturu areng on tsükliline; on loomulik, et tõus ei saa olla igavene. Kui senised 10-20protsendilised tõusud olid seotud hinnakonvergentsiga, siis viimase aasta jooksul toimunu seda kindlasti enam ei ole.

Korteri kui eluaseme omanikud peaksid tõenäolisse hinnalangusesse suhtuma nagu targad aktsionärid: mitte lähi-, vaid pikka perspektiivi silmas pidades. Neil, kes kinnisvara aasta või rohkem tagasi ostsid, on lihtsalt vedanud. Kuna Euribori trend on suunda muutnud, tehakse nüüd vähem impulsiivseid otsuseid. Kel aga eluaset hädasti vaja, see ostust ei pääse. Mis teha, kõigil ei vea! Aga euro pole küll milleski süüdi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing