Hooneautomaatika tähendab mugavust, tõhusust ja kokkuhoidu

Nende nõuete täitmiseks on sageli vaja midagi automatiseerida. Kuid abstraktne väljend "automaatika" võib erinevate inimeste jaoks olla erineva tähendusega. Mõne jaoks on tõsine automaatika juba see, mis alandab vastavalt kellaprogrammidele ruumide temperatuuri või lülitab liikumisandurite abil trepikoja valgustust. Teistele on teada ainult keskküttekatla sisemine juhtimine või ventilatsiooniautomaatika. Kolmandale on vajalik valgustuse ja kardinate puldiga juhtimine või näitude kauglugemine.

Mugavus, tõhusus, kokkuhoid - ka nendel sõnadel on erinev tähendus. Arendaja ja ehitaja soovivad optimeerida ehituskulusid, hiljem ekspluatatsioonikulusid. Lõpptarbija soovib, et kulutused energiale oleksid mõistlikud ja kõik oleks mugavalt kasutatav, ruumide kliima ja valgustus igal ajal optimaalne. Minimaalselt peaks olema niisuguseid seadmeid, mille kasutamine nõuab eraldi õppimist. Kas neid erinevaid automaatika, mugavuse ning kokkuhoiuga seotud soove on vajalik ja võimalik ühtsesse süsteemi siduda? Kui kasutada juba rohkem kui ühte funktsiooni, siis JAH.

Eramajades on enamasti mingi keskküttesüsteem või viimasel ajal ka elektriradiaatorid. Mõlemal juhul on võimalik teostada paindlikku ruumikohast juhtimist. Näiteks vähem kasutatavate tubade temperatuuri alandamine öösiti või hoopis päevasel tööajal, kliima hoidmine kohalolekuanduri järgi jne. Samas koguvad üha suuremat populaarsust jahutussüsteemid. Kui nüüd kütte- ja jahutusseadmetel on oma sõltumatu automaatika, pole välistatud olukorrad, mil mõlemad töötavad samaaegselt täisvõimsusel ja "ajavad oma asja". Näiteks on küttele seatud 23 kraadi ja jahutusele 21 ning kumbki püüab seda saavutada.

Loomulikult soovitakse viimasel ajal suhteliselt palju automatiseerida kodust valgustust. Erinevad hämardamisfunktsioonid, võimalikud kesksed lülitused kogu maja või korruse juhtimiseks, stsenaariumid ühe nupuvajutusega kogu ruumis sobiliku valgusbalansi loomiseks ja muud. Kui siia lisada veel kõikvõimalikud aknakatted, mida saab elektriliselt liigutada, ongi erinevaid funktsioone ja lüliteid nende juhtimiseks juba lõputu hulk.

Siin tuleb appi ühtsel andmeedastussiinil põhinev hooneautomaatika. Euroopas on standardiks sellel alal kujunenud KONNEX (varemalt Instabus), mis on avatud standard. Katusorganisatsiooni alla kuulub juba paarsada firmat, kelle kõigi toodetud seadmed sobivad omavahel koos töötama. Seega on saada ka väga erinevatele maitsetele vastavat disaini.

Sellisel põhimõttel teostatud automaatikasüsteemis on näiteks üheainsa seadmega (põhimõtteliselt lüliti seinal) võimalik juhtida ruumi kütet, jahutust, kardinaid ja valgustust. Ilma mingite lisaseadmeteta võimaldab selline lahendus ka automaatset ruloode sulgemist liigse päikesepaiste korral, et hoida kokku jahutusele kuluvat energiat. Kui siia lisada, et ka aknaid saaks avada-sulgeda samast lülitist või kas või vihma-/tuuleandurilt tuleva info põhjal, võib vajalikest funktsioonidest fantaseerimisega igaüks ise edasi tegeleda. Kuni maja helinduseni välja.

Infot maja ja selle süsteemide kohta on võimalik koguda eraldi ekraanile või arvutisse, vajadusel edastada internetti. SMSiga võib saata häiresignaale (nt veeavarii kohta) ja anda majale käske (nt kütte mugavusrežiimi või sauna sisselülitamiseks).

Hooneautomaatikasüsteemidest on enamasti huvitatud eramajade, aga ka firmade ning büroode omanikud, kes ehitavad hooneid oma tarbeks. Neile on väga tähtis ka hilisem kokkuhoid kasutuse ajal.

Tõsisemat automatiseerimist on seega mõtet planeerida, kui kaasatud on rohkem kui üks seade. Infot võimaluste ja funktsioonide kohta peaks arutama pädevate elektriprojekteerijatega, kes enamasti suudavad kõik tehnosüsteemid kompleksselt lahendada, kasutades ära KONNEXi (Instabusi) võimalusi.

Nagu eeltoodud võimalustest võib järeldada, on selliste süsteemide kasutusala väga lai. Vastavalt vajadusele võib teostada midagi väga spetsiifilist ühe seadme juhtimiseks või kogu elamise mugavamaks muutmiseks.

Ühtset hinda sellistele süsteemidele pole - need algavad mõnest tuhandest kroonist ehitise kohta, ulatudes ka kuni tuhande kroonini ruutmeetri kohta. Enamasti jääb komplekssete süsteemide hind siiski alla 500 krooni ruutmeetri kohta.

Autor: Tõnu Linno