Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ideaalne juurdeehitis sulab hoonesse nii värvi, materjali kui ka vormiga

Siim Sultson 02. mai 2006, 00:00

Tartu Tähtvere linnaosa, Tallinna Nõmme linnaosa, Pirita-Kose linnaosa ilmestavad tänini 1950.-1970. aastatel ehitatud valdavalt modernistlikus keeles vormitud eramud.

Nende pimedal nõukogudeajal ehitatud majade püstitajatel oli tihti silme ees 1930. aastate funktsionalistlik villa ? la praegune Nõmme noortemaja või Tartu August Tammekannu villa. Ühest küljest on need materjali poolest ikkagi oma ajastu nägu, teisalt on ühise joonena tuntav ehitaja kätesoojus, parima tehatahtmine, ehitamine perspektiivitundega, mõeldes järeltulevatele põlvedele, seda tihtipeale 10, isegi 20 aasta jooksul.

Üldjuhul on tegemist täiskeldriga, paekivist vundamendimüüridega majadega.

Väljas domineerib silikaattellistest nn poole kivi sein, mis sõltuvalt tüübist (Harju sein, Nõmme sein) on kandva kivimüüritisega või kandva puitkarkassiga.

Esimesel juhul on kandvate kiviseinte siseküljel puitsõrestik ja soojustuseks saepurutäidis. Teisel juhul on kandev puitkarkass väljast vooderdatud serviti laotud silikaatmüüritisega ja soojustatud saepurutäidisega. Väljast on sein kas puhta vuugiga laotud või krohvitud (pritskrohv või terrasiitkrohv).

Juurdeehitusel tuleb kindlasti hoiduda keskmise kandeseina lammutamisest. Vastasel juhul hakkab terve ehitis lagunema. Keskmine kandesein on tavaliselt tüüpiline täiskivisein, materjaliks enamasti silikaattellis.

Keldri ja esimese korruse vahelagi on kas ise raudbetoonist valatud või traditsiooniliselt puidust.

Väga levinud on ka punnlaudadest põrandad, sekka ka klassikalise parkettkattega. Ajastuomaselt kaeti katused sõltumata kaldest enamasti eterniidi või valtsplekiga.

Selle ajastu majad kujutavad tihti endast omamoodi projekteerimismeisterlikkuse võrdkujusid, kuna arvestada tuli tollaste üliväikeste ruuminormidega, aga majaomanikul oli silma ees vana hea iseseisvusaja funktsionalistlik villa. Seega tuli luua väikeste normidega näiliselt suur maja.

Tulemusena kerkisid tihti ülimalt läbimõeldud ja tasakaalustatud arhitektuurilise vormiga pealt tagasihoidlikumad, aga seest avarad majad.

Sisemise avaruse tagas ka funktsionalismi loogikast lähtuv nn voolav, igasuguseid vaheuksi vältiv ruumilahendus, mis tähendas vahel ebakorrapärast elutuba või esimeselt teisele korrusele kulgevat trepihalli.

Selliste majade juurdeehitustel võivad omanikud väga kergesti maja vormi muutmisega libastuda. Tihti on täisehitatav nurgarõdu arhitektuurselt ohutuim, kui korratakse ümbritsevate seinte akende rütmi.

Tihti on sellistel majadel üsna suur kandvusvaru, et ehitada peale ka kolmas korrus. Samas kaotab enamikul juhtudel maja siis vormitasakaalu.

Kindlasti moonutab maja ilmet katuse kuju, aga ka algsete akende paigutuse ja kuju muutmine.

Riskantne on ka selliste majade laiendamine, see võib hoone kergesti muuta laialivalguvaks.

Kuna 1950.-1970. aastate majad on ehitatud traditsiooniliste materjalide ja ehitusvõtetega, tuleb olla eriti ettevaatlik kaasaegsete materjalide kasutamisel.

Kui plastikaknad ei pruugi algse jaotuse järgimisel maja ilmele eriti mõjuda, siis plastist välisvooder võib oskamatu valiku korral kergesti rikkuda kogu maja välimuse.

Fotod: Maris nOjasuu

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing