Kiire hinnatõus maade-majade turul sarnaneb korterite ostubuumiga

Margus Kruut 02. mai 2006, 00:00

Kui vaadata, mis toimub maade-majade sektoris, siis tuleb olukord kuidagi tuttav ette. Kas kordub kõik nii, nagu mõni aeg tagasi vanemate korterite turul? Kokkulangevusi leiab rohkem kui ühe.

Kiire hinnatõusu tõttu on kruntide pakkumine kokku kuivanud. Näiteks Haabersti piirkonnas on see pea olematu. Levib arusaam, et miks müüa täna, kui homme saaks sama kauba eest tunduvalt rohkem küsida. Hinnad tõusevad, ostuhuvi on suur ja müümisplaanidega omanikud ei soovi enam objekte müüki panna, sarnaselt 2005. aasta lõpu ostuhullusega korteriturul.

Meeldib või mitte, kuid meil siinmail tehakse palju asju üheskoos. Tüüpkorterite sügisene peadpööritav hinnatõus kogus hoogu seetõttu, et eluruumid võeti suurema kasumi lootuses ja hilisema müügikavatsuse tõttu pakkumistest maha, seda nagu üks mees. Nüüd aga müüakse omi kortereid ning seda tehakse jälle kõik üheskoos.

Seetõttu valitseb käesoleval ajal magalarajoonide turul korterite ülepakkumine. Ehitusõigusega kruntide osas ülepakkumist arvatavasti ei tule, sest maad, kuhu ehitada saab, on vähe. Kuid praegune nigel pakkumine ja ülisuur ostuhuvi ei ole samuti normaalne, selles osas on turg jälle tasakaalust välja viidud, analoogselt ligi pool aastat tagasi korteriturul toimunuga.

Peale kruntide sektori kuumutab hinnatõus praegu ka majade-ridamajade turgu.

Näiteks kui aasta alguses müüdi Haaberstis uue paariselamu 145 ruutmeetri suurune boks 3,5 miljoni krooniga, siis kuu aega hiljem teine samasugune juba 3,75 miljoniga. Käesoleval ajal on sarnase uue ehitatava paarismaja osa hinnaks plaanitud 4 miljonit krooni. Ning soovijatest puudust ei ole.

Loogiline, et vanemates elamutes asuvate korterite ja majade hinnavahe ei saanud jääda eelmise aasta lõpu tasemele, mis oli proportsioonidelt ebaloomulik, sest kahe-kolme tüüpkorteri eest nii-öelda keskklassi korralikku maja Tallinnas või selle vahetus läheduses ei saanud osta enne tüüpkorterite peadpööritavat hinnatõusu ega saa enam ka nüüd.

Hinnavahe normaalsesse ehk tavapärasesse piiridesse kärisemiseks oli kaks varianti, millest esimese puhul pidanuks tüüpkorterite hinnad tugevalt tagasi tõmbuma.

Teine nägi ette aga majade hinnatõusu. Käivitus teine variant, kuigi situatsioon magalarajoonide korterite hinnaturul rahunes ning tipptehingute aegsed hinnad liikusid ka veidi allapoole. Kuid see oli väike hinnakorrektsioon, pigem on turg selles sektoris tardunud suhteliselt väikese ostuhuvi tõttu.

On tähelepanuväärne, et mägede korterite müüjad (ja ka uute eluruumidega kauplevad spekulandid) ei ole eriti agarad enda pakutavate eluasemete hindu langetama. Vestlustest paljude, eriti Lasnamäe tüüpkorterite omanikega, võib välja tuua seisukoha, et pigem ollakse valmis kas või kannatama, aga odavamalt müüa ei soovita.

Enamik magalarajoonide korteriomanikest ei usu, et vanade korterite hinnad võiksid langeda. Sest seni on need ainult tõusnud. Samuti loodetakse enne euro tulekut järjekordsele kiirele hinnatõusule. Ja arvatakse, et kui hinnatõus ei tule enne eurot, siis saabub see kindlasti pärast uue raha käibeletulekut. Kas need lootused ka täituvad, paistab tulevikus. Kuid elu on näidanud, et üheskoos tegutsedes tekib tugev jõud, mis suudab tavaolukorras suhteliselt inertse ja rahuliku kinnisvaraturu tasakaalust välja viia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing