Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lõpuks ometi näeb Euroopa meid inimestena

ÄP 02. mai 2006, 00:00

Eilseks pidid kõik ELi liikmesriigid viima oma seadused kooskõlla ELi vaba liikumise direktiiviga, Soome tööle minekuks varem tööluba vajanud eestlastele piisab eilsest vaid töökoha olemasolust.

Äripäev tervitab ELi tööjõu vaba liikumise põhimõtet ja tunneb heameelt Soome piirangute kaotamisest.

See näitab, et Eestist hakkab saama täisväärtuslik ELi liige. Tänaseni on vanad liikmed rakendanud uutele tulijatele piiranguid nii tööjõu ja teenuste vaba liikumise kui ka ühise põllumajanduspoliitika võimaluste osas. Nende piirangutega on muudetud EL kahetasandiliseks. Ühel pool asuvad riigid, kes saavad nautida ühist majandusruumi täiel rinnal ja teisel pool maad, kes kõiki hüvesid kasutada ei saa. See pole aus, eriti kui meilt oodatakse muule Euroopale järele jõudmist.

Piiranguid tööjõu vabale liikumisele rakendasid ELi vanad olijad just hirmust Kesk- ja Ida-Euroopa hordide ees. Kohe avasid oma tööjõuturu täielikult vaid Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa. Samas Maltale ja Küprosele, mida peeti arenenumaks ja vähemhirmutavaks, mingeid tõkkeid ei seatud. Eesti ettevõtete probleemiks on muidugi see, et mida lihtsamini saavad Eesti kodanikud minna välismaale ja eriti Soome tööle, seda raskemaks läheb neil heade töötajate leidmine ja hoidmine. 21. märtsi Äripäevas ilmunud uudises "Värbamislaine viib tuhandeid Soome tööle" kinnitas Personalivahendusfirma Personalipunkt Extra tegevdirektor Herdis Ojasu, et on viimasel ajal saanud Soomest mitu korda rohkem tellimusi kui mullu ning asi läks hulluks just siis, kui teatati piirangute kadumisest.

Muuhulgas toob tööinspektsioon ka tööõnnetuste arvu kasvu põhjuseks selle, et kogemustega töötajad välismaale lahkuvad.

Äripäev leiab siiski, et kuigi tööjõu vaba liikumine on osadele firmadele valus, siis Eesti majandus tervikuna võidab sellest, sest see sunnib meid kiiretele muutustele. Me peame nagunii loobuma toodetest ja teenustest, mida meil täna õnnestub eksportida ainult tänu odava tööjõu eelisele. Ka arvud näitavad, et kuigi osades sektorites on töötajate lahkumine probleem, ei tähenda see veel kaugeltki nende kokkukukkumist. Kui räägitakse headest töötajatest tühjaksjooksmisest, on tavalised näited ehitus ja teenindus. Ometi kasvas hotellide ja restoranide sektor eelmisel aastal 20,4 protsenti ja ehitus 13,6 protsenti, üldisest majanduskasvust kiiremini.

Seoses tööjõu liikumisega teeb Äripäev riigile ka ettepaneku põhjalikumalt uurida seda, kui paljud, mis erialadel ja miks välismaale suunduvad. Tööhõivebüroo Eures spetsialist Heleri Ermanson ütles Äripäevale märtsis, et Eesti probleem on see, et meil pole riigist lahkujate kohta ülevaadet, kogu statistika tuleb teiste riikide kolleegidelt.

Samas on küsimus, milline on Eesti töötajate vaba liikumise mõju meie majandusele, otsustava tähtsusega. See lubab prognoosida Eesti majanduse kitsaskohti ja otsida lahendusi - näiteks suurendada riigitellimust ja suunata rohkem ressursse valdkondadesse, kus headest töötajatest nappus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing