Müüride kerkimise ja viimistluse eest hoolitseb maxit Estonia AS

Teet Reier 02. mai 2006, 00:00

Tänaseks on läbi aegade erinevaid nimesid kandnud kuivsegude tehas Optimix Aravetel ja kergkruusa- ning plokke tootev Fibo ExClay tehas Häädemeestel saanud osaks suurest maxitGroup ABst, mille ehitusmaterjale tootvaid tehaseid jagub umbes kolmekümnesse maailma riiki ja on kokku sadakond.

Kontsern toodab ja turustab kõrge kvaliteediga Vetoniti, ABS, Serpo, maxiti ja Deitermanni kuivsegusid ning Fibo kergkruusa ja -plokke. Nii Häädemeeste kui ka Aravete tootmisel on sel aastal põhjust pisut pidutseda, nimelt möödub esimesel tootmise algusest viisteist ja teisel kümme aastat. Pealegi käivitas Häädemeeste Fibo ExClay märtsi lõpus ametlikult ka kolmanda plokiliini, millesse paigutatud miljonid peaksid aitama suurendada järjest nõutumate seinaplokkide valmistamist neljandiku võrra.

Fibo ExClay direktor Eero Rändla on kõik need viisteist aastat juhatanud Häädemeeste tehase tegevust ja arengut. Ta võib huvilisele pikalt ja põhjalikult pajatada sellest, milliste raskustega läks 90ndate algul tootmise käivitamine ning kuivõrd raske oli saada laenu vajalike seadmete ostuks.

"Kergkruusa tootmiseks vajalikud seadmed osteti Rootsist, sealt toodi need laevaga Pärnusse," selgitab Rändla. "Nii mõnigi ütles seda laadungit nähes, et kas meil seda vanarauda siin veel vähe on. Aga see vanaraud on saanud uue näo ja töötab senini."

Kuigi väliselt meenutab kergkruusa valmistamine tsemenditootmist, pole Rändla sõnul peale sarnaste pöördahjude rohkem ühiseid jooni. "Kui tsemendi tootmisel on tähtis, et segumass oleks vedel, siis kergkruusal peab see võimalikult kuiv olema. Sellepärast ongi esimene pöördahi kuivatuseks ja teine põletuseks. Samuti on põletustemperatuur tsemendi omast mõnevõrra madalam," lisab ta.

Kuni 1996. aastani oli kergkruusa tootmine Häädemeestel põhiliseks, samal aastal aga käivitati juba ka esimene plokiliin, mis hakkas tootma tänaseks kõigile ehitajatele tuttavaid Fibo plokke. "Paari aasta pärast lisandus juba teine plokiliin ja tänavu veebruaris ka kolmas," selgitab Rändla. "Aastal 2003 said mõlemad vanemad plokiliinid põhjalikult uuendatud, mis aitas tootmismahtu kolmandiku võrra suurendada."

Eelmisel aastal turul tekkinud ehitusplokkide põud oli Rändla sõnul üheks kolmanda plokiliini käivitamise põhjuseks. Vastuseks küsimusele, kas nüüd on siis tehase täisvõimsus saavutatud, sõnab Rändla, et valmistamisprotsessi arvelt sekundeid kärpides on tegelikult võimalik veelgi enamat saavutada.

"Hetkel on kõik tootmisüksused ametis ööpäevaringselt, vaid silluste tootmine teeb kaks vahetust," lisab ta. Seda, et Fibo ExClay tehase toodangul minekut on, näitab veoautode järjekord, mis tehase väravast otsaga Via Balticale välja ulatub.

Kümnendat aastat Järvamaal Aravetel tegutseva kuivsegude tehase Optimix direktori Urmas Paalese sõnul on täna kahes vahetuses toodangut andva tehase koguvõimsuseks kuni 40 000 tonni kolmekümmet eri sorti toodet aastas.

"Kuigi tootmisvõimsust saaks veelgi suurendada, oleme esialgu äraootaval seisukohal," selgitab Paales. "Kuna maxit on ehitamas uut kuivsegude tehast ka Leetu, vaatame, milline on turunõudlus pärast selle käivitamist. Vettpidavaid prognoose on siin raske teha, sest peale kodumaa läheb osa meie toodangust just Lätti ja Leetu."

Paalese sõnul on seni hakkama saadud 16 töötajaga, kes oma tööst lugu peavad, sest kogu tootmise jooksul on vahetunud vaid direktor - eelmine läks pensionile.

Optimixi asedirektor Margus Kalda räägib tootmisele tiiru peale tehes, et peale kuivsegude on kaks inimest tegevuses ka märgsegude ehk siis erinevat sorti Serpo krohvi-ja fassaadisegude valmistamisega. "Need laoriiulitel olevad suured kotid sisaldavadki erineva värvi ja suurusega kivipuru, mis annab fassaadikattele vajaliku värvi ja tekstuuri," räägib ta.

Märgsegu valmistatakse Kalda sõnul vastavalt tellimusele, kui on väiksemad tellimused, on lihtsam tuua toode kohale näiteks Saksamaa tehasest. "Kuivsegude puhul on aga kasutusel kaks erinevat pakendit, tonnine suurpakend ja 25kilone paberkott. Esimene mõeldud ehitusfirmadele ja teine põhiliselt eratarbijale," lisab ta.

Paberkotid täidetakse automaatsel pakkeliinil, suurpakendi täitmiseks on vaja töömeest, kes selle täitetorule paigaldab. Automaatne kaal aga kannab hoolt selle eest, et kotist grammigi puudu ei jääks.

Tehase südameks on Kalda sõnul üle kolmekümne meetri kõrgune torn, kuhu pumbatakse üles segude koostisosad. "Allapoole liiguvad nad juba raskusjõu mõjul ise, vastavalt tootele paneb elektronkaal kogused paika, sealt edasi liigub see segumikserisse, siis pakendisse," räägib Kalda. "Ja kõike seda arvuti ja selle taga istuva inimese valvsa pilgu all."

Uhked ollakse Kalda sõnul ka Aravete tehasesse rajatud õppeklassi üle, kus paar korda nädalas saavad maxiti toodetega tutvust teha nii müügiinimesed kui ehitajad.

Selle aasta 28. märtsil avati ametlikult kolmas plokiliin Fibo ExClay tehases Häädemeestel. Täiendava kolmanda plokiliini ehitamise otsuse tingis pidevalt kasvav nõudlus Fibo kvaliteetsete toodete järele.

Esimene plokiliin alustas Häädemeestel tööd aastal 1996, teine aastal 1998 - saavutati koguvõimsus 220 000 m0 plokke aastas.

Aastal 2003 renoveeriti mõlemad tootmisliinid aastavõimsuseni 330 000 m0 kergplokke. Uue tootmisliini käivitamisega suurendatakse plokitoomist 100 000 m0 võrra aastas ning tullakse turule uute toodetega.

Tänavu aprillis tähistas maxit Estonia ASi tehas Optimix Aravetel oma 10. aastapäeva.

Ehituslikud kuivsegud said Eesti turul tuntuks juba kolmkümmend aastat tagasi, kui Soome ehitajad Tallinnas Viru hotelli ehitasid.

Kohalikud ehitajad hakkasid neid siiski alles kümme aastat hiljem kasutama, olles alltöövõtjad välisfirmade objektidel nii Eestis kui ka mujal.

Tõeline kuivsegude kasutusbuum algas aga pärast 1990. aastat. Alustati importtoodetega ja õige pea tulid turule ka esimesed kohalikud valmistajad. 1994. a asutatud maxit Estonia AS (tolleaegse nimega Optiroc) otsustas 30. jaanuaril 1996. a koos partneriga EKE Invest asutada ühisettevõtte Optimix AS.

Optimix registreeriti Tallinna äriregistris 16. aprillil 1996. a. Ettevõte loodi, et välja ehitada tänapäevane kuivsegude tootmine Aravetel.

Juba aasta pärast alustatigi uues tehases Vetoniti-nimeliste kuivsegude tootmist. Vahepealse kümne aasta jooksul on tehast pidevalt kaasajastatud ja laiendatud ning täna on Optimixi tootmisvõimsus 40 000 tonni aastas, valmistatakse kuni 30 eri tüüpi segusid.

Partneri EKE Invest osalus osteti välja 1998 ja aasta lõpus ühendati Optimix ja Optiroc.

Fotod: Meeli Küttim ja Indrek Susi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing