Uudised
1. mai 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Roheline muru kevadest sügiseni kerge vaevaga

Üks võimalus taimestiku kuivamist vältida on paigaldada maa-alune kastmissüsteem - jääb ära voolikutega jändamine või varajane ärkamine kastmise pärast.

Maa-alune kastmissüsteem on täisautomaatne süsteem, inimese roll selle igapäevasel toimimisel jääb minimaalseks.

Süsteem koosneb kastetava pinna eri punktides asetsevatest maa-alustest vihmutitest, labidasügavusel maapinnas kulgevast torustikust, programmkellast ning viimast juhtivatest solenoidklappidest ning vihmaandurist.

Olenevalt kastetava pinna suurusest paigaldatakse teatud hulk vihmuteid. Neid on mitu eri tüüpi nii veetarbe kui ka veesurve nõudluse järgi. Lisaks on need erineva vihmutusraadiuse ja katvuspindalaga. Vastavalt vihmutite vee hulga ja veesurve nõudlusele saab iga vihmutite grupp eraldi veega varustava toru.

Korraga töötavate vihmutite veetarve ei tohi ületada veehulka, mida võimaldab ühisveevärk või isiklik veevõtukoht. Igale vihmutite grupile koos veetoruga paigaldatakse solenoidklapp. Sõltuvalt kastetava pinna suurusest võib moodustuda mitmeid vihmutite gruppe koos veetorude ja solenoidklappidega.

Solenoidklappe, mis kujutavad endast elektriimpulsiga mõjutatavaid "kraane", juhib programmkell. Viimane hoiab järjest igat solenoidklappi avatud asendis soovitud aja jooksul, kuni vihmutid suudavad pinna ühtlaselt veega katta.

Programmkell juhib iga solenoidklappi eraldi. Tavakasutajale mõeldud kastmissüsteemi programmkellade valik on väga lai.

Võimalik on valida nii lihtsate, paari nupuvajutusega töökorda seatavate kui ka täisdigitaalsete programmkellade vahel. Viimaste seadistamisel võib vaja minna spetsialisti abi.

Energia saavad programmkellad elamu vooluvõrgust, mis muudetakse programmkella installeeritud alaldiga sõltuvalt tüübist kas 9 V või 24 V pingeks.

Programmkelladele installeeritakse võimalikele elektrikatkestustele mõeldes ka patareid. Nii võib rajatav kastmissüsteem toimida iseseisvalt kuni neli ööpäeva.

Vältimaks kastmist vihmasaju ajal, ühendatakse kastmissüsteemi programmkella ja solenoidklappide vahele nn vihmaandur.

Vihmaandur on sademetele avatud kohta paigaldatav väiksemõõtmeline anum. Sellesse kogunev vihmavesi paneb tööle ujuklüliti, mis omakorda katkestab vooluahela programmkella ja solenoidklappide vahel.

Saju lõppedes ja vihmaandurivee aurustudes taastatakse vooluahel ning süsteem on jälle valmis toimima.

Kuigi koduaeda maa-alust kastmissüsteemi planeerides on soovitav kasutada spetsialiste, saab omanik selle paigaldamisega ka ise hakkama.

Oluline on koostada projekt selle kohta, kus hakkavad asetsema vihmutid, solenoidklapid ning torustik.

Torustiku ja vihmutite paigaldamisel lõigatakse murust välja matid, mis hiljem tagasi istutatakse.

Programmkella ja solenoidklappide ideaalseks asukohaks on aiamaja, kelder või elamu tehnoruum. Nende puudumisel paigaldatakse solenoidklapid pinnasesse spetsiaalsesse kasti ja programmkell siseruumidesse.

Maa-alune kastmissüsteem nõuab piisavat vett ja veesurvet. Veesurve mõõtmised tuleb teostada veetarbimise tipp-kellaajal, mis on tavaliselt hommikuti seitsmest kümneni ja õhtul viiest kaheksani. Kulusid aitab kokku hoida eraldi veemõõtja kasutamine, sest kastmise puhul kanalisatsiooni ei kasutata. Eraldi veemõõtja kasutamist saab taotleda kohaliku veemüüja käest.

Kui kastmissüsteemi rajab õppinud paigaldaja, on soovitav sõlmida paigaldajaga süsteemi hoolduse leping. See peab sisaldama igasügisest süsteemi lõplikku veest tühjendamist ning igakevadist taaskäivitamist.

Kuigi kastmissüsteem on isetühjenev, võib torustikku jääda mingil määral vett, mis külmade saabudes võib lõhkuda vihmutid või toruliited. Eriti ohustatud kohad võivad olla pinnasesse paigaldatud solenoidklapid ning torustik nende läheduses.

Kevadisel taaskäivitamisel võivad vihmutite düüsid ja liikuvad osad olla lumesulamismustusest ummistunud. Spetsialisti kasutamine süsteemi kevadisel käivitamisel tagab õige seadistuse ning ummistunud või vigastatud osade puhastuse või vahetuse. Kevadest sügiseni maa-alune kastmissüsteem hooldust ei vaja.

Ühest hinda pole maa-aluse kastmissüsteemi puhul võimalik määrata. Osa müüjaid pakub kastmissüsteemi hinnaks 25 krooni kastetava pinna ruutmeetri kohta.

Odavama variandina võib paigaldada pinnasesse ainult vihmutid ning torustiku. Programmkella ja solenoidklappide asemel saaks kasutada tavalisi, käsitsi keeratavaid kuulkraane, aga siis ei ole tegemist enam automaatse kastmissüsteemiga. Kuid mõlemal juhul saavutatakse vähese vaevaga hea tulemus ning jääb ära askeldamine sõlmes ja määrdunud voolikutega.

Autor: Kauri Kurvits