Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Terrassil on suvel mõnus olla

Kadi Vatsar 02. mai 2006, 00:00

Päeva lõpuks oleme kõik tavaliselt väsinud tööpäevast ja argiprobleemidest. Ainsaks trööstiks igapäevaelus võib saada loodus. Jalad aga pole ka enam nõus sammugi astuma, et lähimasse parki lõõgastuma minna. Samahästi võib ju rohelust nautida ka oma aia terrassil.

Terrass kuulub harilikult ehitise juurde ja on funktsionaalne rajatis, mille tarind kavandatakse suhteliselt tagasihoidlik. Selle konstruktsioon, materjalivalik ja kujundus lahendatakse olenevalt kontekstist.

Liiga väikest terrassi pole mõtet teha, vähemalt 3×3 meetri suurune terrass on nelja inimese jaoks paras liikumisruum. Terrassi kuju dikteerib eelkõige hoone arhitektuur, kuid väga palju kasutatakse praegu ka vabakujulisi terrasse, mis otsekui voolaksid aeda sisse, hõlmates suure osa aiast, ning täidavad samas ka osaliselt aiateede funktsiooni.

Kasutusmugavuse seisukohast on ideaalne, kui terrass on ehitatud siseruumiga ühele tasapinnale ning sinna pääseb kas köögist või elutoast. Väga head on lükanduksed, mida eest lükates kaob osa seinast ning sise- ja välisruum ühinevad.

Eelistatud on maja lõuna-, edela- või läänekülg, et terrass oleks maksimaalselt avatud soojale lõuna- ja õhtupäikesele. Ka hoonega mitteseotud terrasse ei kavandata täiesti lagedatesse kohtadesse, vaid nii, et koht oleks kaitstud valdavate tuulte suundadest ning avatud lõuna- ja läänekaartesse. Ning väga oluline on ka privaatsus, et tunda end vabalt.

Mitmed firmad pakuvad praegu nn moodulterrasse, mille kokkupanek käib kiiresti ja ka kuju saab erinevatest kilpidest endale sobiva konstrueerida. Ainukeseks tingimuseks on, et maapind oleks kuiv ja suhteliselt tasane.

Moodulite alusraami võib paigutada otse pinnasele. Kõige lihtsama 3×3 m suuruse ning madala piirdega sügavimmutatud puidust moodulterrassi võib saada keskmiselt 8000 krooniga. Puitmoodul on mugav ja mõnus materjal, sellega saab katta isegi olemasoleva külma ja kõva kiviterrassi või rõdu põranda.

Kui aga terrass tuleb maapinnale, kus on suuremad kalded või liiga pehme pinnas, saab tellida vastavalt vajadusele spetsiaalkarkassiga terrassi, kus maa sisse betoneeritakse talakandurid ning nendele paigutatakse terrassi talastik.

Kui moodulid tunduvad liialt tavalised, võib arhitekti või omaenda jooniste järgi ehitada ise meelepärase suuruse ja kujuga terrassi. Püsivuse seisukohalt parim materjal on sügavimmutatud puit - puiduärid pakuvad erinevas mõõdus laudu ja prusse ning mooduleid, mis peavad välistingimustes vastu vähemalt 20 aastat. Terrassi jaoks sobivad prussid mõõtudes 50×100 mm või 50×150 mm, kattelauad võiksid olla näiteks 28×95 mm või 33×95 mm (hööveldatud ja immutatud). Laudis võiks olla pealt rihveldatud, siis ei ole see märjaks saades nii libe.

Suurtes piirides läheb puitterrassi ruutmeeter maksma 350 krooni: puit 150, killustik 50 ning naelad, muu materjal, transport ja teostus 150 krooni. Põhiliselt pakutakse meil mändi ja kuuske, aga võimalik on tellida ka väärispuitu, mis on nii tihe ja tugev, et spetsiaalset immutamist ei vajagi. Siberi lehis on üks levinumaid puuliike välistingimustes kasutamiseks. Loomulikult on ka hind materjali vääriline.

Terrassipõranda võib teha ka kivist. Kivi plussiks on vastupidavus, miinuseks aga külm ja kõva pind. Väike terrassike vanalinna hoovis või grillplats tagahoovis on kindlasti kiviplatsina kaunis. Kui puitterrassile tuleb reeglina rajada alla vundament (v.a maapinnale paigutatavad moodulterrassid), siis kivine põrand vundamenti ei vaja - piisab pinna eelnevast katmisest ja tihendamisest killustiku ja liivaga. Sobivad nii paas, põllukivi, kiltkivi kui ka tehiskivi, miks mitte ka betoonkivi. Mitmes hinnas ja väljanägemisega on saada välistingimustes kasutatavat email- ja ka klinkerplaati, seda on mugav puhastada, kuid ta tundub jala all jahedana. Samas võib alati terrassile laotada mõne kaltsuvaiba või naturaalsest kiust põrandamati.

Tasasele maale ei soovitata üldjuhul rajada kõrgemaid terrasse kui 0,6 m. Kui terrass rajatakse kaldele, siis on kõige parem lahendada see astmetena langevate horisontaalsete tasapindadena. Maapinnast kuni 0,4 m kõrgusele tõusvatel terrassidel piiret ei ole vaja, kõrgematele aga on soovitav ka piire rajada, et inimesel ei tekiks terrassi servaaladel kukkumishirmu.

Umbes 40 cm kõrguse piirdekäsipuu võib teha üsna laia, siis on seal hea istuda. Lisaks võib tekkida vajadus varjata vaateid või kaitsta end tuulte eest. Selleks võib terrassi külje või küljed kaitsta põõsaste või variseintega. Seina võib teha klaasist, plastist, pilliroomattidest, puidust jne, võreseinale saab kasvatada ronitaimi.

Et ilm kavandatud aiapidu ei rikuks, paigutage terrassi kohale ka katus, kas või osaliselt. Selleks sobib näiteks profileeritud PVC-kate: päikesevalgus pääseb terrassile, kuid vihma eest ollakse kaitstud.

Sobivad ka puitsõrestik-varikatused, kuhu saab kinnitada näiteks purjeriide, aga ka kapitaalsemad kivi- või plekk-katused.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing