Väikese aia võib haljastada pinnakattetaimedega

Loodus on pinnakatjad loonud selleks, et varjata paljaid laike maapinnal, mis on tekkinud ilmastiku või inimtegevuse tagajärjel.

Pinnakatjad-taimed ei tähenda ilmtingimata kiviktaimlat, nagu mõnikord ekslikult arvatakse. Pinnakatjaid leidub väga erinevatele kasvukohtadele sobivate taimede seast.

Neid võib kasutada kõikjal, eriti tänuväärsed on nad aga raskesti ligipääsetavatel aladel. Nende taimede kiire kasv on ideaalne näiteks umbrohtude lämmatamiseks peenral. Samal ajal aitab see haljasmass ka mullas niiskust hoida, olles justkui multši asemel. Kuid seesama omadus kiiresti kasvada võib tekitada probleeme, kui nad asuvad vales kohas.

Pinnakattetaimi tuleks peenardel kasutada suuremate rühmadena - kuna nad on madalad, ei pääse üksiktaimed mõjule. Pinnakatjad sobivad eelkõige kohta, kus ei toimu pidevat jalgsiliiklust - nõlvadele, puude alla või oja kaldale, samuti erinevaid põõsagruppe ühendama. Väga kaval on nende abil aias liikumist suunata - ka madal taimerühm toimib omamoodi visuaalse piirdena. Osa pinnakatjaid kipub kergesti levima ka paikadesse, kus nad pole teretulnud. Seetõttu on hea, kui nende kasvuala saaks piirata kivise vm tehispiirdega.

Pinnakatjate seas on rikkalikult ja vähem õitsvaid taimi, samuti erinevat värvi lehestikuga isendeid. Neid omavahel kombineerides võib saada põnevaid tulemusi ning lisada haljastusse vorme ja värve. Õitsvaid pinnakatjaid on väga palju. Rikkalikult õitsevad kuivade kasvukohtade ehk kiviktaimla padjandid. Ent ilusa õitehulga ja hea lõhnaga rõõmustavad ka teised heitlehised ja igihaljad pinnakatjad.

Pinnakattetaimed ei pea tingimata mööda maad roomama. Ka madalate püsikute ja põõsaste seast võib leida sama funktsiooniga taimi. Näiteks madala põõsasmarana sordid, tuhkpuu ja kadaka horisontaalselt kasvavad liigid jpt. Aastaringselt kenade kirjude lehtedega on Fortune'i kikkapuu sordid, huvitava mustri maapinnal annab laiuva tuhkpuu grupp.

Ammused tuttavad on kindlasti sabiina kadakas, aga ka virgiinia kadakas või jugapuu. Viimane on kahjuks mürgine ega sobi lastega pere aeda.

Igavavõitu hallikas betoonsillutis saab sõbralikuma ilme, kui selle vuugid on haljastatud tallamiskindlate taimedega.

Tulemuseks on natuke vana ja sammaldunud aiatee mulje, mis lisab aiale omapära. Kõige paremini saab vuugiliivas hakkama kukehari (valge ning kuuerealine kukehari).

Enne risoomijuppide vuukidesse puistamist tuleks teha natuke eeltööd: kraapida vuukidest välja sammal ja umbrohi, vuukide sügavuseks võiks jääda umbes 1,5 cm. Risoomijuppe on kõige õigem kasvama panna kevadel.

Kindlasti peaks aias olema koht igihaljastele pinnakatjatele: lumeta talvedel pakub nende roheline rüü meeldivat vaheldust ümbritsevale hallusele. Igihaljas taimemass tekitab ka visuaalselt jämedama tekstuuri kui muru, mis on esteetilisest vaatekohast kindlasti oluline.

Kellel on aed männimetsa all, võiks julgemini kasutada kanarbikke ja erikaid. Ka madal mustikas ja murakas on huvitavad aiataimed. Eesti puukoolides on leida piisavalt palju värvikaid sorte, mis ka meie talve päris edukalt üle elavad.

Autor: Kadi Vatsar