Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veski ootab miljonärist veskimeest
Suve saabudes kisub Eestimaa inimest ikka rohkem veekogude äärde, olgu selleks siis jõgi, järv või meri. Aastatuhandeid oleme me püüdnud ka oma eluaset nende kallastele sättida. On ju vesi tähendanud võimalikku liiklusteed, toiduvaru ning hiljem muidugi kasutamata jõuallikat, mida kasumlikult sai palke saagima või vilja jahvatama panna.
Koos elektri ja uue riigikorra tulekuga möödunud sajandil hakkasid vaikselt hääbuma ka sajad vesiveskid koos auväärsete möldrite ja veskimeestega. Välja arvatud mõned vaprad, nagu näiteks Hellenurme vesiveski, mis veel tänagi saab vähemalt huvilistele näidata, kuidas üks veskilkäik koos jahvatusega välja võis näha.
Paljud jõgede servadel seisvad uhked kivihooned ootavad tänaseni uut peremeest, kes hoonetele uue elu annaks. Aga nood on visad tulema, pelgavad tööd ja vaeva ning loomulikult suuri kulutusi, mida selliste hoonete taastamine nõuab.
Ilmselt sobiks mõnele sellisele osta juba valmis veski, mis küll enam ei jahvata, aga samas on valmis vastu võtma hulka külalisi, mis omakorda tõotab korralikku tulu ka veskiomanikule. Ühe sellise pakkumise leidsin Jõgevamaal Põltsamaa vallast Umbusi külast, kus eelmisel aastal renoveeritud veskihoone saab omandada seitsme ja poole miljoni krooniga.