Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL pakub sisserändajaile heldelt toetusi

    Esmaspäevast peavad ELi riikide migratsiooniseadused olema kooskõlas ELi vaba liikumise direktiiviga. Tõsi, mõned vanad ELi liikmed on pidanud vajalikuks rakendada tööjõule sissesõidukeeldu üleminekuaja jooksul, mis võib pikeneda aprillini 2011. Ometi ei kehti see keeld iseendale töö andjaile ja mittetöötavaile inimestele, kes naudivad juba täit liikumisvabadust.
    Direktiiv laiendab kõvasti mittetöötavate ELi kodanike õigusi liikumisele ja sotsiaaltoetustele. Igal ELi kodanikul on õigus saada kuni viieaastane elamisluba mis tahes liikmesriigis ja pärast seda ka püsiv elamisluba. Isegi mitteaktiivseil sisserändajail on õigus saada sotsiaaltoetusi samadel alustel sünnijärgsete kodanikega.
    Direktiivi on küll sisse kirjutatud kaitsenõudeid, mis piiravad võimalikku heaoluriigi sotsiaaltoetuste ärakasutamist esimese viie aasta jooksul. Näiteks nõutakse riiki elama asujailt tõendit tervisekindlustuse kohta ja piisavate "ressursside" ettenäitamist kuni viieaastase elamisloa taotlemisel. Aga mis need ressursid olema peavad, jääb selgusetuks. Riik ei või keelduda elamisloa andmisest ebapiisava vara põhjendusega, sest see oleks diskrimineerimine.
    Teoorias peab nõuet kohaldama sisserändaja olukorrast lähtuvalt. Praktikas nõutakse kõigilt immigrantidelt ühtmoodi rahalisi vahendeid varade või püsiva sissetuleku näol. Samas kui ta satub vaesusesse, ei või teda koduriiki tagasi saata, vaid elukohariik peab tegema oma teenused talle kättesaadavaks. Riik võib tagasi lükata vaid ebamõistlikud nõudmised, aga ebamõistlikkus tuleb tõendada riigil. Samuti ei tohi väljastada elamisluba lühemaks ajaks üksi seetõttu, et immigrant taotleb sotsiaaltoetusi.
    Kui immigrant on viis aastat seaduslikult riigis elanud, saab ta automaatselt võõrandamatu õiguse püsivaks riigis elamiseks. Elukohariik ei tohi talle seda keelata isegi juhul, kui tal puudub tervisekindlustus ja elamiseks vajalikud ressursid. Sisserändaja saab õiguse kõigile toetustele, mida riik pakub sünnijärgsetele elanikele.
    Eelkõige on uuest direktiivist motiveeritud kasu lõikama ida-eurooplased. Täna moodustavad kaheksa postkommunistliku ELi riigi keskmised nominaalpalgad viiendiku Lääne-Euroopa tasemest, toetused jäävad veerandi ja poole piirimaile. Tegelikud erinevused elatustasemes nii suured pole, aga kiusatus on see siiski, eriti bulgaarlastele ja rumeenlastele (palgad vaid 7% lääne keskmisest).
    Lääne-Euroopal on seljataga kolm aastakümmet kaudset sisserännet. Sotsiaaltoetused on ajanud lihttööliste palgad kõrgeks, toites immigratsiooni ja tööpuudust. Sisserändajad on tõrjunud kõrvale sünnijärgsed elanikud, kes eelistavad toetusi uustulnukatega madalatele palkadele konkureerimisele.
    Vaba liikumise direktiiv ennustab Lääne-Euroopa heaoluriikidesse voolava otsese immigratsiooni ajastut, mille tulemusel võivad heaoluriigid ise laguneda. Kuna ükski Lääne-Euroopa riik ei soovi näha sisserännet sotsiaalabi saamise eesmärgil, kuid nad ei tohi elanikel vahet teha, kärbivad nad oma teenuseid. Euroopas seisab ees pikk tõrjumise ajastu, kus riigid omavahel konkureerivad ja vanad sotsiaalsed väärtused tasapisi hüljatakse.
    Muidugi avaldavad vastupidised poliitilised jõud survet Euroopa sotsiaalsüsteemide ühtlustamiseks. Mullu Prantsusmaal ja Hollandis rahvahääletustel läbi kukkunud Euroopa põhiseaduslepe kannab just seda mõtet. Kahjuks puudutaks ühtlustamine asendustulusid ja ühiseid miinimumpalga nõudeid, mis suurendaksid tööpuudust.
    Direktiivi peaks muutma selliselt, et õigus ühest riigist teise kolida ei tähendaks automaatselt õigust sotsiaaltoetustele. Lääne-Euroopa heaoluriikide lagunemist saab ära hoida vaid ELi sotsiaalpoliitika ja põhiseadusleppe muutmisega.
    Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.