Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Filtri paigaldamise eel tasub teha kraanivee põhjalik analüüs

Ain Alvela 03. mai 2006, 00:00

Veeanalüüsi teostamine on eriti vajalik juhul, kui veesüsteemi on kavas paigaldada aktiivsöega filter. Viimane kogub mikroobe ning soodustab nende paljunemist.

Kui filter on oma ressursi ületanud, kaotab ta oma absorbeerimisvõime ning päästab kogu endasse püütud olluse uuesti lahti. Seepärast peab aktiivsöefiltrite paigaldamisel jälgima, kui suure veehulga filtreerimiseks see on ette nähtud. Kui filter on maksimumkoguse läbi lasknud, tuleb see ära visata ning uus paigaldada. Samas on aktiivsüsi tõhus vahend veest väävelvesiniku eraldamiseks.

Oma kraanivee regulaarne kontrollimine aitab ka otsustada, millist tüüpi filtreid üldse on otstarbekas paigaldada ning kui sageli tuleb neid puhastada. Enne filtri tellimist on tarvis teada ka tarbitava vee hulka. Levinud on arusaam, et ühest filtrist piisab puhta vee saamiseks. Sageli peetakse selle ühe filtri all silmas suhteliselt lihtsa lahendusega ja hinna poolest odavat eelfiltrit, mis eemaldab veest vaid liiva ja muu füüsilise sodi, on aga kasutu vees lahustunud ainete puhul.

Vannitoameister Hardy Listra rõhutab, et kui eluruumi tuleb ainult külm vesi ja selle soojendamiseks kasutatakse elektri- või gaasiboilerit, on tõhusa veefiltri paigaldamine lausa kohustuslik, sest muidu rikneb boileri kütteelement kiiresti.

Saksamaa veetöötlusseadmete tootja Bauer Watertechnology Eesti esinduse juhataja Aare Ormus märgib, et ka veefiltrite puhul kehtib reegel - universaalseid asju pole olemas, mistõttu peab kvaliteetse joogivee saamiseks kasutama kombineeritud puhastusseadmeid.

OÜ Bauer Watertechnology on keskendunud kemikaalivabade elektromagnetiliste veepuhastussüsteemide müügile ja paigaldamisele. Magnetvälja tekitamisega selline filter ioniseerib vee. Nii takistatakse katlakivi teket. Eelkõige on sellised seadmed mõeldud mineraalide ja soolade torudesse ladestumise vähendamiseks ja vanade torude puhastamiseks, seadmel on ka antibakteriaalne toime.

Tallinna tervisekaitsetalituse direktori kt Jelena Tomasova soovitab veefiltri paigaldada kindlasti siis, kui kraanivees on palju rauda või vesi on hägune. "Samas peab teadma, et filtreid on otstarbekas kasutada, kui vesi on mikrobioloogiliselt ohutu, kuna mikroobide olemasolu korral soodustab veefilter nende kasvu," selgitab ta.

"Filter valitakse sõltuvalt sellest, milline kvaliteedinäitaja ületab normi," märgib Tomasova. "Kasutusjuhendi soovitusi tuleb rangelt jälgida ja filtri sisu õigel ajal vahetada või puhastada, vastasel juhul filtri sisu saastub ja võib põhjustada vee mikrobioloogilist reostust."

Veefiltrite abil on võimalik vähendada rauaroostet ning katlakivi põhjustavate raua, kloriidide ja mineraalainete sisaldust kraani jõudvas vees. Katlakivi pole küll otseselt tervisele ohtlik, ent sel on omadus kahjustada veega töötavaid kodumasinaid.

Adekvaatse joogiveeproovi võtmiseks tuleb seda tegema kutsuda atesteeritud proovivõtja, kes korraldab ka veeproovide saatmise vastavat litsentsi omavasse laborisse.

Tervisekaitseinspektsiooni keemia kesklabori juhataja Aare Laht märgib, et joogivee süvakontrolli puhul kontrollitakse ühest proovist seitset mikrobioloogilist ja neljakümmet keemilist näitajat kord kolme aasta jooksul. Tavakontrolli puhul uuritakse 2-5 mikrobioloogilist ja 7-11 keemilist näitajat. Tavakontrolli näitajate arv sõltub sellest, kas tegemist on puurkaevu veega või pinnaveega. Pinnavee puhul on näitajate arv suurem. Üks tavaanalüüs maksab Tallinnas keskeltläbi 700 krooni, seda tuleb tasuda juhul, kui proovivõtmise on algatanud veetarbija ise.

"Põhilise osa analüüse tellivad joogivee käitlejad enesekontrolli plaani alusel," selgitab Laht. "Tervisekaitsetalitused teevad pistelist kontrolli, kusjuures tavakontrolli sagedus sõltub piirkonna veetarbimisest - mida suurem tarbimine, seda tihedam kontroll." Nii peab Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaamast väljuvat vett kontrollima iga päev.

Pinnavesi jagatakse kolme kvaliteediklassi.

I kvaliteediklassi pinnavesi vajab desinfitseerimist ja filtreerimist, kuna ei ole tugevalt reostunud ja vastab kvaliteedilt joogiveele.

II kvaliteediklassi pinnavesi vajab pikemat töötlust, milleks on eeldesinfitseerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järeldesinfitseerimine.

III kvaliteediklassi pinnavesi vajab tugevamaid oksüdeerijaid ning vajadusel ka aktiivsöe kasutamist adsorbendina.

Maailmas puhastatakse ka väga halva kvaliteediga vett, takistuseks on aga saadava vee väga kõrge hind.

Ülemiste järve kui pinnaveeallika vesi kuulub II kvaliteediklassi. Vett töödeldakse klassikalise puhastusskeemi järgi: eelosoneerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järelkloreerimine. Puhastatud joogivesi vastab joogivee nõuetele.

Ainukese eripärana seda vett desinfitseeritakse põhiliselt osooni, aga ka klooriga. Kuna vesi on pärit maapinnalt, siis on sellel ikkagi maitseerinevusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing