Uudised
2. mai 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kontor vanas majas on töömahukas, kuid omanäoline

"Kui tegu on hoonega, mida käsitletakse kui mälestist, siis piirangud projekti osas on üsna ranged. Vastasel korral antakse muidugi suhteliselt vabad käed," tõdeb Anni Nool Tallinna kultuuriväärtuste ametist.

Noole sõnul tuleb alustuseks kindlasti suhelda muinsuskaitseametiga. Seejärel pöörduda arhitekti poole, kellel on restauraatori kogemused ning vastav sertifikaat. Samuti tuleb täpselt määratleda kontori otstarve, töötajate arv ning külastatavus.

Vanemate ehitiste puhul puudub üldjuhul ehitusprojekt ja kandetarindite asukoht ning tugevus selgub alles pärast konstruktsiooni avamist. Sageli paljastuvad krohvikihi alt massiivsed talad, vanad tellised, maalingud või sepised.

"Ennekõike tuleks väga täpselt teadvustada, milline on tulevase kontori tööstiil ja elukorraldus. Kontor, mis on suure külastatavusega, eeldab head ligipääsu ja parkimisvõimalust. Vana hoone puhul ei ole need projektiga enamasti muudetavad," osutab sisekujundaja Ilon Merzin vana maja kitsaskohtadele.

Tema kinnitusel on enamikul juhtudel tegemist ruumiplaneeringu muutmisega, kuhu tuleb kindlasti kaasata arhitekt ja tihti ka konstruktor.

"Olemasolevate seinte lammutamine või nendesse suuremate avade tegemine on ehitustegevus, mis ei ole võrreldav ruumide viimistluse uuendamise või mööbli asendamisega," tõdeb Merzin.

Kui maja on muinsuskaitse all, tuleb veenduda, et projekteerija ning ehituse teostaja on saanud vastava koolituse ja litsentsi.

Disainer Merle Eek juhib tähelepanu konstruktsioonile: "Konstruktor peab vajadusel välja arvutama vanade põrandate kandevõime. Seda juhul, kui soovitakse puittaladel olevale vahelaele paigaldada täiskiviplaadid, mille aluspind valatakse. Ära tuleks vahetada vanad torud ja elektrisüsteemid."

Järeleandmisi võib teha vana ruumistruktuuri osas, kuid ka siin ei saa ära unustada füüsikaseadusi.

Eek kinnitab, et kindlasti ei tohiks ruumi avardamiseks maha võtta kandeseinu. Seinte lammutamiseks tuleks projekt tellida spetsialistilt. "Valede konstruktsioonide muutmisel võivad tekkida kogu hoone ulatuses praod. Tähtis on ka teada, kas antud hoones on juba tehtud kandeseintes ümberkorraldusi."

Mäng kaasaja ja minevikuga nõuab hoolikat läbimõtlemist. Eek leiab, et hea oleks ikkagi jälgida hoone omanäolisust. "Vanalinna kivimajas võiks ära kasutada karniisidega lagesid ja puitmajas näiteks osaliselt esile tuua seintes olevaid palke." Materjalidest soovitab ta looduslikke materjale, mis sobivad antud hoone omapäraga.

Ka endised aknaraamid on väärt säilitamist. Kuna uus sile klaas ei mõju vanal hoonel piisavalt ehedalt, siis võiks endisaegseid klaase kasutada.

Oma kogemustest teab Nool, et kontor vanalinnas ei ole lihtsaim valik: "Töötingimused ei pruugi olla just kõige paremad, kuid samas teeb õdus aura selle vea tasa."

Müügi- ja turundusfirma OÜ Jungent hubaste, kuid ametlike tööruumide sisekujunduse Tallinnas Toompuiesteel lõid sisearhitektid Jan J. Graps ja Ken K. Ruut.

Oskuslikult on ära kasutatud tsaariaegses majas peituvaid väärtusi nagu kivist seinu ja massiivseid laetalasid.

Samas ei ole see valik jäänud peamiseks ja ajaloolist miljööd hajutavad tagasihoidlik krohv seintel, trendikad pildid ning punast valgust õhkavad klaasuksed.

Omapäraselt mõjuvad aknad põrandas, mis lisavad kogu hoonele avarust ja annavad samas ka ülakorrusel töötavatele ülemustele hea vaate alla, et aeg-ajalt kiigata teiste töötajate tegemisi.

Disainerid soovisid lõhkuda üldist arusaama kontoriruumide konservatiivsusest.

Domineerima on jäänud mäng musta, punase ja valgega, mida täiendavad säravad metallpinnad. Kõige rohkem pääsevadki mõjule müstilise auraga punased klaasuksed, õhates nii intiimset kui ka stiilset aurat vanadele paekivist seintele. Tänapäevast elustiili arvestades projekteeriti peasissepääs hoovi, kus asub autoparkla.

Disaineritele tuleb kiitust avaldada - sellisesse omanäolisesse kontorisse tekib soov igal hommikul minna.

Autor: Kristiina Kuus