Koolitajad peavad end pidevalt täiendama

Ülle Hallik 03. mai 2006, 00:00

"Eelkõige õpitakse iseenese kogemusest, kasutades abivahenditena kirjandust (raamatud, internet), spetsialistide ja teiste koolitajate abi. Koolituse käigus kirjutab koolitaja tihti üles erinevad küsimused, milles tunneb, et vajab lisainfot ja on oluline ennast täiendada," ütleb Stability Consulting OÜ suhtlemiskoolitaja ja konsultant Katrin Aedma.

Isiksuse tasandil ja koolituse ülesehituse osas on abiks ka koolitusel osalejate tagasiside. Vahel on abiks ka teised oma firma koolitajad publiku hulgas, kes jälgivad ja annavad hiljem kolleegile märku, mida saaks teha paremini.

Osa koolitajaid kasutab Aedma sõnul ka videotagasisidet filmides kogu koolituse vältel statiivil seisva videokaameraga iseennast ja analüüsib seda pärast koolitust. "Professionaalsete koolitajate hulgas on vähem levinud aeg-ajalt töötamine koolitataval alal, et olla tugev praktik ja oma koolitusvaldkonda täiendada uute töökogemustega."

"Koolitaja võiks käia koolitusel 2-3 korda aastas. Igal aastal võiks olla üks väliskoolitus. Ise koolitasin ennast eelmisel aastal näiteks konverentsil ja treenerite koolitusel Viinis, osalesin neljal erineva treeneri poolt läbi viidud esinemiskoolitusel, lisaks umbes 10 lühikoolitust, ja ühel kahepäevasel enesearenduskoolitusel koos superviisoriks olemisega," märgib Aedma.

Koolitajana on koolitusel olemine, nii-öelda teisel pool lava, suur väljakutse. Aedma sõnul peab ennast kontrollima, et ise liigselt ei domineeriks ning oskaks huvi ja uudishimuga koolitusse suhtuda ning ka kõik tegevused kaasa teha.

"Vahel olen raske koolitatav ja eriti neile koolitajatele, kes ei taha aktsepteerida inimeste erinevust ja nõuavad, et kõik peavad kõike kaasa tegema." Aedma möönab, et on neid ülesandeid, mille tulem ei ole ootuspärane, kui kõik ei osale. Küll aga on tema sõnul koolitajal võimalus näidata enda tolerantsi ja suhtlemisoskust, kui koolitatavate hulgas on neid, kes ei soovi kaasa teha murumänge või eelistavad vestlusringi pealt vaadata vaatlejana selles osalemata.

Audentes Ariko ASi turundusjuht Riina Kurg lisab, et kindlasti jälgivad koolitajad vastavalt oma erialale pakutavaid koolitusprogramme, mida Eestisse on toodud.

Koolitusfirma Celestis koolitustreeneri Kristel Rannamehe sõnul saavad koolitajad aeg-ajalt omavahel kokku ja vahetavad kogemusi, sest mitte kõik pole omavahel teravas konkurentsis.

Ta möönis, et see sõltub muidugi erialaselt, kui tihe rebimine isekeskis käib. "Aga üldiselt pigem ei olda konkurendid, sest koolitusmaastik pole Eestis niivõrd lai," märgib Rannamees.

Koolitajad peavad tema sõnul olema tavainimesest suurema lugemuse ja laiema silmaringiga, vastasel juhul ei saaks nad lihtsalt teisi õpetada.

Praeguseks on Eesti koolitusmaastikul kujunenud välja olukord, kus koolitaja oskusi saab omandada ja lihvida kodumaalt lahkumata. SELF II loovjuhi Karin Hango sõnul õpetavad nemad oma koolitajad-suhtlustreenerid välja aastasel kursusel, konsultandiks pääsevad need, kes lõpetajatest parimad ja firmaga koostööst huvitatud. Lisaks sellele kohtuvad kõik SELF II koolitajad kord kuus ühe- või kahepäevasel sisekoolitusel. Firma omapära on see, et ta ei vahenda külalislektoreid ega õppejõude, mis tähendab, et kõik koolitajad on SELFi palgal. Lisaks sisekoolitusele on kõigile firma koolitajatele ja koordinaatoritele tagatud igakuine supervisioon, vajadusel lisandub grupitööle individuaalne. Oma esimese tööaasta veedab "uustulnuk" mentori abikäe all.

Mentorluse tähtsust koolitajate enesetäiendamisel nimetasid kõik koolitusfirmade esindajad. Esmalt seisavad vanemad kolleegid algaja kõrval, kuid mentorluseks võib nimetada sedagi, kui koolitaja firmasiseselt teiste loengutel käib või koolitustel aktiivselt osaleb.

Koolitajad koguvad lisatarkust ka klientidelt ja firmadelt, millele õpetust jagatakse. "Nendelt kuuldud kogemuste kaudu saab nii teadmisi kui ka praktilisi näiteid teooria kõrvale," selgitab Riina Kurg. Kuna selle firma koolitajate hulgas on ülikoolide õppejõude, siis annab neile palju juurde väljakutse olla üliõpilaste ees esinedes pidevas kõrgvormis.

Koolitajana on tegevad nii oma algsele haridusele truuks jäänud kui ka selle alusel sootuks uusi teadmisi omandanud inimesed. Nii näiteks on ärijuhtimise psühholoogiat õpetav Kristel Rannamees õppinud neli aastat neuro-lingvistilist programmeerimist, mis on 1960. aastatel USAs välja kujunenud psühholoogiaharu. See õpetab eneseanalüüsi ja seda, kuidas teisi enda ümber paremini mõista.

Firmas Floristart lõhnakoolitust jagav Krista Perli on aga hariduselt disainer, kes on hiljem täiendanud end Šveitsis ja Saksamaal mitmes lilleseade koolis ning jõudnud siis Saksamaale sealse floristide liidu referendi Anne Esselsbergi juurde lõhnateadust õppima.

Nii-öelda otse koolipingist tõusnu üldiselt koolitajaks ei pääse. Ka CV pikkus ja sisukus pole koolitajaks pürgijale veel edu pant, kuid tähelepanu pööratakse sellel ometi palju.

Kompetents ja töökogemus on olulisimad ning palju loevad soovitused. "Sõna läheb liikvele ning ajapikku koorub sellest midagi-kedagi välja," lausub koolitusfirma Celestis koolitustreener Kristel Rannamees. Konkursi käigus valivad uusi koolitajaid vähesed ning kui seda tehakse, tuleb tulevasel õpetajal läbida pikad intervjuud ja vestlused. Celestis korraldab ka testkoolitusi, märgib Rannamees.

Tulevane koolitaja saab tunni ettevalmistusega ning peab siis testgrupiga veerandtunnise koolituse läbima. Reeglina pole testgrupp katsetaja suhtes vaenulik, kuid samas on provotseerivad küsimused lubatud, et selguks tulevase koolitaja valmisolek ootamatustega toime tulla.

Audentes Ariko turundusjuht Riina Kurg peab parimaks koolitajaks praktikut, kellel on aega ja teoreetilisi teadmisi ning oskus neid teistele jagada. Näiteks tõi ta Saku Metalli tehnikadirektori Jaak Lavini, kes viib läbi tootmise juhtimise ja planeerimise koolitust. "On kursis uue kirjandusega sel alal ning jagab hästi välismaal toimuvat," märgib Kurg.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing