Lihtsustatud klaasimaal on jõukohane ka isetegijale

Klaas jätab mis tahes koguses ning kohas interjööris õhulise ning kerge mulje. Ehkki klassikalised võimalused klaasimaali luua ei ole kuhugi kadunud, on tänapäeval ka harrastajatel tehnilises mõttes elu lihtsaks tehtud.

Maalitud klaasi kasutamise mastaap interjööris on kõvasti muutunud. Siiski ei kiputa enam endale naljalt lubama sellist luksust nagu maalitud klaasiga aknad, piirdutakse väiksema klaasimaaliga aknal või seinal ning maalitakse ka klaasist nõusid.

Klaasivärvi puhul kustutuskumm ei toimi ning klaasi pind on libe. Lisaks kipub kontuurpasta käest libisema ning joon tahab tulla värisevam ja looklevam kui vaja.

Selle vastu aitab küll kogemus, kuid kasuks tuleb ka šabloon. Šablooni peal saab need õiged jooned üles otsida ning teha ühiseks tumedamaks kontuuriks. Kuna klaas paistab alati mingil määral läbi, siis saab pildi sinna kopeerida. Tumedama klaasi puhul võib pilti alt lambiga valgustada.

Kõige lihtsamaks võimaluseks on kasutada värvisarja Glass & Tile, millega on võimalik nii klaasile kui ka keraamilistele plaatidele maalida.

Need on vees lahustuvad ning ka omavahel hästi segunevad. Sarjas on läbipaistvaid, läbipaistmatuid ja ka matte värve, sealhulgas veel kolme erineva tooniga kontuurpastat, mis piirab värvi valgumist. Värv kantakse pintsliga pinnale, kuid tänu värvi tihkele koostisele ei jää pintsli jälgi näha.

See huvilistele mõeldud värv on pleekimis- ja ilmastikukindel ka ahjus kuumutamata.

Pidevaks pesuks ning kasutamiseks mõeldud eseme (sööginõud) värv tuleb kinnistada küpsetusahjus 150 kraadi juures 30 minutit. Kuumutuseta kuivab värv 3 päeva kuni üks nädal, sõltuvalt klaasivärvi kihi paksusest.

Tavaliselt ei piirduta vaid ühe värviga. Kui ei ole plaanis väga suuri pindu katta, siis võib värvi jätkuda pikemaks ajaks.

Tehakse ka väiksemaid komplekte, kus on põhivärvid, kuid ka nende omavahel segamine võib anda huvitavaid tulemusi.

Aknale või seinale riputamiseks võib klaasi vastavalt kujusoovile lasta endale lõigata klaasipoes, hind sõltub muidugi klaasi suurusest ning klaasi sordist.

Kuigi klaasile maalitud pildid võivad olla ka omaette kunstiteosed, on neid siiski ajaloos kasutatud vitraažakna osana kirikutes.

Klassikalised teemad olid valdavalt Vanast ja Uuest Testamendist, kujutati üldtuntud ja kohalikke pühakuid, Kristuse lapsepõlve- ja kannatuslugusid. Suunitlus oli keskajal valdavalt õpetav ja hariv ehk tegemist oli tavalisele inimesele mõeldud pildilise elujuhise ja käitumiskoodeksiga. Kujutati ka eluoluks ülitarvilikke kalendrimärke.

15. sajandil hakati kujutama ka lihtsurelikke inimesi, näiteks kuningaid ja kõrgklassi ning oluliseks sai kujutatava portreeline sarnasus.

Toimus humanismi läbimurre maalikunstis, aga ka terves kunstiloomises ja mõttemaailmas tervikuna. See kõik omakorda mõjutas ka klaasimaali.

Tulemusena lisandus klaasimaali palju detaile, maastiku kujutamine ning perspektiiv. Kasvas maalitud klaasi kasutamine ka kodukaunistuses.

16. sajandi klaasimaalis muutus piibliteemade kõrval aina olulisemaks inimene ise koos oma positsiooni ja saavutustega.

Alates 17. sajandist hakkas vitraažikunst manduma ning vajuma unustusehõlma. Teisalt just sellel ajal said Tallinna Pühavaimu, Ruhnu ja Piirsalu kirik väikeseformaadilised vapisarnased klaasimaalid.

Värvidest kasutati emailvärve, mis kinnitus jäädavalt klaasile 450-550kraadise kuumusega muhvelahjus.

Kasutati ka tagaklaasimaali värve: õlivärve, temperat ning kummiaraabikuga paksendatud akvarelle. See tehnika ahjus kuumutamist ei vajanud, värv kinnitati õhukese želatiinikihiga.

Autor: Kadri Laugas