Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paneme pead tööle ja raha võtmevaldkondadesse

Andrus Ansip 03. mai 2006, 00:00

Tänu oluliselt kiirenenud Eesti majanduse arengule on üha rohkem eelarvevahendeid olnud võimalik kasutada sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. 2005. aastal suurenes väljamakstud palkade kogusumma 16% ja tööpuudus langes 7% piirimaile. Kõikvõimalikes maailma riikide konkurentsivõime edetabelites on Eesti koht hea. Muidugi, eks ole neidki, kes kõiges selles näevad üksnes juhuse läbi sülle kukkunud õnne või kelle jaoks on viimase kahe aasta edunumbrid saavutatud lausa Euroopa Liiduga liitumise kiuste.

Meie eesmärgid on ka praegu ambitsioonikad. Innustatuna Soome ja Iirimaa edust, peame minema edasi.

Et Eesti SKT kahekordistuks püsihindades mõõdetuna järgmise 10 aastaga, peaks majanduskasv olema keskmiselt üle 7% aastas. Viimase kuue aasta 7,6%-line keskmine majanduskasv kinnitab, et selles pole midagi üleloomulikku. Kui aga majanduskasv on saavutatud üksnes või suuresti sissetulnud välisraha poolt ülesköetud sisetarbimise suurenemise arvel, pole põhjust rääkida jätkusuutlikust arengust.

Kui me ei suuda eksportida maailmaturule kõrge lisandväärtusega teadusmahukaid kaupu ja teenuseid, pole meil mõtet unistada SKT per capita näitajaga Euroopa viie edukama riigi sekka jõudmisest.

Meie valik on innovaatilisus ehk uuendusmeelsus. See tähendab põhimõttelisi murranguid majanduse struktuuris, veelgi enam aga suhtumistes ja mõtteviisis. Oleme teinud mitmeid arengukavasid, mida läbib märksõnana "teadmistepõhine majandus" või "teadmistepõhine Eesti". Meiegi eesmärk peab olema suurendada kulutusi teadus- ja arendustegevusele 3%-ni SKTst.

Aastail 1998-2004 on kulutused teadus- ja arendustegevusele suurenenud 451 miljonilt 1,294 miljardi kroonini, seega ligi kolm korda. Kui arvestada, et samal ajal suurenes SKT tegelikes hindades pisut üle kahe korra, võime rääkida T&A eelisrahastamisest teiste valdkondadega võrreldes. Suhtena SKTsse suurenes kulutuste osatähtsus teadus- ja arendustegevusse 0,6%-lt 0,9-le. Samal ajal suurenes erasektori osatähtsus T&A rahastamises ligi kaks korda, 10,5%-lt 19,4-ni.

Paraku moodustab suure osa nn erakulutustest EASi vahendusel laekuv raha. Innovatsiooni alal edukates ja konkurentsivõimelistes riikides, näiteks Soomes, kannavad ettevõtted ligikaudu 70% teadus- ja arendustegevuse kulutustest ning meie 20% on selle kõrval üsna tagasihoidlik.

Ometi moodustavad just Soomest ja Rootsist tulnud investeeringud koguni 80% Eestisse tehtud otsestest välisinvesteeringutest. Miks soomlased ja rootslased, kes oma kodus investeerivad T&Asse, ei tee sedasama Eestis? Miks meie oma ettevõtjad nii vähe sellest hoolivad?

Me vajame noori doktorikraadiga teadlasi nii ülikoolidesse kui ka ettevõtetesse. Kõrgetasemelise doktoriõppe eeldus on eeskujulik teaduse infrastruktuur. Ja selles valdkonnas saab riik teha märksa rohkem, kui on siiani teinud.

Mitte kusagil ega mitte kunagi pole raha piisavalt. Meile meeldib rääkida sellest, et oleme teinud valiku infotehnoloogia, biomeditsiini ja materjalitehnoloogia kasuks. Samas arengukava või strateegia tundub olevat hea siis, kui selles on üles loetud kõik mõeldavad uurimissuunad.

Miskipärast on minu uksele kõige kõvemini koputanud rahvusliku Antarktika-jaama igatsejad ja seda pealegi prioriteetsete valdkondade esindajate allkirjastatud toetusega.

Tegelikult saavad raha ikka need, kes varemgi on saanud. Eesti Teadusfond annab välja 673 granti ja lisaks sellele sihtfinantseeritakse 244 teemat. Samal ajal moodustavad viited saja tippteadlase töödele koguni 81% kõigist Eesti teadlaste töödele tehtud viidetest.

Avaliku sektori kulud haridusele suhtena SKTsse on meil aastaid EL25 tasemest isegi pisut kõrgemal. Kuid teadus- ja arendustegevuse kuludes on vahe püsinud muutumatuna. Ja kuidas ka ei vaata, ikka on just erasektori osa puudu.

Pole mõtet süüdistada ettevõtjaid liigses ihnsuses või lühinägelikkuses. Ettevõtja annab raha konkurentsivõimeliste lahenduste eest. Ettevõtja tahab teenida kasumit ja seda ei saa talle pahaks panna. Väljapääs on vahendite kontsentreerimises, võtmevaldkondade täpsemas defineerimises. See on raske, kuid vältimatu. Vahendeid jätkuvalt pihustades me edu ei saavuta.

Koostatav "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" on strateegiadokument, mis peab määratlema lähiaastaiks Eesti teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused. Just seal saab kajastuda vaade sellest põlluservast, kuhu tahame sirget vagu ajades välja jõuda.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing