Ukraina varjus püsiv miljardär

RosUkrEnergo on Šveitsis registreeritud firma, mis aitas aasta algul vahendada Venemaa ja Ukraina gaasitüli. Firma ostab Vene Gazpromilt kallimat ja Türkmenistanilt odavat gaasi ning müüb Ukrainale seda keskmise hinnaga edasi. RosUkrEnergo omanikke polnud teada, kuid üldiselt peeti seda Gazpromi tütarfirmaks.

Kui Julia Tõmošenko, kes gaasitehingut on kogu aeg teravalt arvustanud, sai Ukraina peaministriks, lasi ta riigi julgeolekuteenistusel SBU võtta RosUkrEnergo kriminaaluurimise alla. Tollane SBU juht Oleksander Turtšinov on möönnud Wall Street Journalile, et tema ajal uuriti RosUkrEnergo võimalikke seoseid rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Ja leiti seoseid ärimees Dmitri Firtaši, ekspresident Leonid Kutšma ning Ukraina päritolu Vene allilmategelase Semjon Mogiljovitšiga. Ent kui Tõmošenko mullu septembris tagasi astus, uurimine lõpetati.

Iseseisvat uurimist jätkas USA justiitsministeerium, millel lõpuks õnnestus veebruariks jälile jõuda, et üks RosUkrEnergo omanikke on Ukraina ärimees Dmitri Firtaš. Avalikkusele tehti RosUkrEnergo omanikud teatavaks alles eelmisel nädalal. Osaliselt oli see tingitud survest Gazpromile, millelt üha tungivamalt nõutakse suuremat läbipaistvust, kui ta tahab Euroopas oma tegevust laiendada. Ilmselt soovides oma mainet parandada, kirjutas sellest esimesena Gazpromile kuuluv ajaleht Izvestija.

PricewaterhouseCoopersi andmete põhjal selgus, et RosUkrEnergo aktsiad jagunevad Gazpromi ja Austrias registreeritud Centragas Holdingu vahel. Centragasi aktsiatest kuulub 90% Dmitri Firtašile ja 10% teisele Ukraina ärimehele Ivan Fursinile.

Esimeses avalikus intervjuus üldse ütles Firtaš, et olles 90. aastail töötanud Türkmenistani ja Ukraina gaasiäris, tekkis tal 2004. aastal idee luua firma RosUkrEnergo, kuhu ta tahtis tõmmata ka Gazpromi. Ta tegi koostööettepaneku Austria pangale Raiffeisen, mille esindaja Wolfgang Putschek pakkuski Gazpromile ühisfirma loomist. Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanovi sõnul arvas firma, et partneriks on Raiffeisen, ja oli ühisfirmaga nõus. Nüüd, kus tegelik omanik on avalikuks tulnud, teatas Raiffeisen Internationali juht Herbert Stepic, et pank tahab sellest tehingust taanduda.

Dmitri Firtaš on Highrock Holdingsi direktor. Sellel Küprosel registreeritud firmal on uhke kontor Moskvas Uuel Arbatil. Izvestija väitel kuulub Highrock Holdingsi omanikeringi Semjon Mogiljovitš, keda jahib USA FBI. Eelmisel nädalal Londonis Financial Timesile antud usutluses ütles Firtaš, et on Mogiljovitšiga mõne korra kohtunud, kuid "ei ole kunagi ajanud temaga äri".

Dmitri Firtaš on Eesti ASi Nitrofert nõukogu esimees, Ukraina meedia andmeil on ta osanik kolmes Ukraina keemiaettevõttes - Crimean Soda, Crimean Titan ja Rivneazot. Üks tema kaasosanikke on britt Robert Shetler-Jones. Firtaši äripartner Centragasis Ivan Fursin on Ukraina panga Misto nõukogu esimees.

Ukraina gaasiäri ühe juhtfiguuri Dmitri Firtaši elukäik on üsna kirju.

Olles sündinud väikeses Bogdanovka külakeses, asus ta 17aastaselt õppima raudteetehnikumi. Töötanud natuke rongijuhina, läks ta Nõukogude armeesse.

Pärast sõjaväge ei saanud ta ülikooli sisse ning abiellus ja töötas Tšernovtsõs tuletõrjujana. Nähes, et palgast ei ela ära, hakkas ta koos abikaasa Mariaga tegema äri nii toidukaupade kui ka pruugitud autodega. Neil oli mitu väikefirmat, millest tuntuim oli Kmil, samuti kuulus neile osalus Saksamaa firmas MDF Transspeditons.

1993. aastal hakkas Firtaš müüma Türkmenistanile krediidiga liha. Kui võlg oli paisunud kolme miljoni dollari suuruseks, läks ta raha sisse nõudma. Kuna Türkmenistani valitsusel ei olnud sularaha, pakkus majandusminister võla katteks gaasi.

Minister tegi Firtaši tuttavaks Ukraina gaasiärimehe Igor Bakaiga ja ütles, et võib saada nii palju gaasi, kui jõuab ära müüa. Nii sündiski äriplaan, mille alusel ta importis Türkmenistani toiduaineid ning sai vastutasuks gaasi, mille ta müüs Ukrainale.

Ukraina gaasiäris olid tollal Bakai ja Firtaši firma Respublika konkurentideks Pavlo Lazarenko ja Julia Tõmošenko, hilisemad Ukraina peaministrid.

90. aastate lõpul ilmus turule uus tugev tegija Itera, mille juht Igor Makarov pakkus Firtašile koostööd toiduaine- ja gaasiäris. Firtaš võttis pakkumise vastu ja alustas ühisäri Küprosel registreeritud Highrock Holdingsi kaudu.

Ent pärast Vladimir Putini saamist Venemaa presidendiks püüdis Gazprom Aasia gaasitransiidiäri oma kontrolli alla saada ja hakkas Iterat välja tõrjuma.

Ent jälle oskas Dmitri Firtaš õigel ajal paati vahetada. 2002. aastal asutas Iisraeli advokaat Zeev Gordon, kes aastakümneid on esindanud Semjon Mogiljovitši ärihuve, Firtaši ülesandel Ungaris firma Eural Trans Gas.

Selle asemele tuli paari aasta pärast RosUkrEnergo, mis 2005. aastal võttis üle Türkmenistani ja Ukraina vahelised gaasilepingud.