Automaatsete tööstusliinide võidukäik tõrjub töötajad ametist

Ketlin Priilinn 04. mai 2006, 00:00

Tallinna Piimatööstuse tootmisjuhi Ülo Kivise sõnul ei ole ettevõttel lähiminevikust näiteid tuua, aga kaheksa aastat tagasi toimus seoses kolimisega küll suurem investeering, kui piima vastuvõtt ja ümbertöötlemine põhitootmisele oluliselt lähemale toodi. Siis tuli töötajate arvu vähendada seitsme-kaheksa inimese võrra.

"Tollal oli meil töötajaid kokku umbes 60 inimest, nii et vähendama pidime selles lõigus üle 10%," meenutab Kivine. "Oli ka paar väiksemat koondamist, enamik töötajatest said siiski rakendust muudes tootmislõikudes."

Kivine kinnitab, et ka tulevikus püütakse planeerida muudatusi niiviisi, et töötajatele oleks ikkagi võimalik mingisugust alternatiivset rakendust leida.

Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Livia Kulm kinnitab, et tehnoloogiasse investeerimisel on Saku Õlletehas lähtunud eelkõige vajadusest tagada toodete kvaliteet ja suurendada tootmismahte.

"Investeeringud on aidanud vältida või vähendada lisatööjõu vajadust tootmismahtude suurenemisel ja uute toodete juurutamisel," selgitab Kulm. "Inimtööjõu otsene vähendamine ei ole investeeringute tegemisel olnud kunagi eraldi eesmärk."

Kulmi sõnul võib mehhaniseerimise poole pealt ehk suuremaks muudatuseks pidada täisautomaatse katlamaja ehitamist mõned aastad tagasi.

"Lisaks töökindluse ja efektiivsuse suurenemisele ei ole katlamajas pärast seda enam eraldi personali vaja," räägib Kulm. "Võimalikud häired lähevad otse masinamaja operaatori arvutisse ja mobiilile. Operaatori ülesanne on jälgida kogu tehase veesüsteemi ja veetöötlust, suruõhu tootmist ja -jaotust, külmamajandust, süsihappegaasi süsteemi ja samuti katlamaja."

Seoses jookide tootmisprotsesside automatiseerimisega 90ndate alguses loodi tehases automaatika osakond koos ööpäevaringse valvesüsteemiga. "Enne tegid seda tööd elektrikud," kinnitab Kulm. "Seoses õlletehase tehnilise talituse töö automatiseerimistega on operaatorite käsitöö maht oluliselt vähenenud ning pärast mõningast koolitust oleme saanud nende tööjõudu kasutada teiste lisandunud tööde juures."

Nõo Lihatööstuse juhi Toomas Kruustüki sõnul on tööjõukulude vähendamise parim näide seotud ümberkorraldustega laos.

"Kui enne töötas meil laos kuus inimest, siis pärast mitmesugust ringiplaneerimist ja uute terviklahenduste kasutuselevõtmist üksnes kolm," räägib Kruustük. "Toodangumahud aga mitmekordistusid."

Kruustük lisab, et kui varasematel aegadel olid töötajad sageli sunnitud ületunde tegema, siis nüüd on normtundidega väga edukalt hakkama saadud.

"Teise näitena võiks tuua majandustarkvara vahetamise, mis toimus 2004. aastal," räägib Kruustük. "Sellega seoses on tootmine oluliselt paranenud ning vastavad töökohad kadunud."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing