Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti jäägu kindlaks oma maksupoliitikale

ÄP 04. mai 2006, 00:00

Eesti peab endale selgeks vaidlema, mis saab alates 2009. aastast ettevõtete tulumaksust. Siin saab ja peab Eesti ise, mitte EL, põhitöö ära tegema. Rahandusministeerium on kokku pannud kuus stsenaariumi, millest ta ise, tõsi küll, toetab vaid üht.

Äripäev toetab aga, nagu ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, varianti, mis täidab ELi põhimõtteliselt progressiivset ema-tütarettevõtte direktiivi, muus aga säilitab praegused maksupõhimõtted.

See variant kaotab tulumaksu dividendidelt, mis liiguvad tütarettevõttest emaettevõttesse - täpselt nii, nagu EL nõuab. Praegu on need dividendid tulumaksu all. Tulumaksu alla jääksid endiselt füüsilistele isikutele väljamakstavad dividendid - 20protsendise maksumääraga. (Kui tulumaksumäär langeb ühe protsendipunkti võrra aastas, siis oleks tulumaksumäär aastal 2009 tõepoolest 20%.) On ju ettevõtlustulu lõpptarbija ikkagi eraisik, mitte juriidiline isik, seepärast on nende dividendide maksustamine põhjendatud. Seega teeme ära selle, mida EL nõuab, ülejäänu jätame endiseks, õigemini, praeguseks. Niisugust stsenaariumi on toetanud ka peaminister Andrus Ansip ja seda on nimetatud ka ELi miinimumnõuete täitmiseks. Kõik.

Ent mida EL veel Eestilt ootab? Nähtavasti ettevõtte kasumi maksustamist (ka) enne dividende. Ainus rahandusministeeriumi heakskiidu leidnud, meie meelest liigagar stsenaarium maksustaks kasumi enne dividende 10 protsendiga ja füüsilistele isikutele minevad dividendid veel 10 protsendiga.

Äripäev on juba varem avaldanud arvamust, et Eesti ei peaks uute maksude ja maksubaaside kehtestamisega initsiatiivi üles näitama. Eesti trend olgu uute maksude vastu ja seniste maksude madalamate määrade poolt. Küll ülejäänu eest "hoolitseb" juba EL.

Miks ELi nõuete täitmine ja muus osas tänase, edu toonud maksupoliitika säilitamine ei pälvi siiski üksmeelset heakskiitu? Vastuargumente on vähemalt kolm. Esiteks, Eesti võib saada maksuparadiisi sildi külge. Teiseks, Eesti loobub vabatahtlikult maksusummast, mille suurusjärk on miljardi krooni kanti aastas. Kolmandaks, Eesti loobub sellest summast välisriikide kasuks: Eestis tegutsevad välisfirmad ei maksaks tulumaksu Eestile, küll aga oma riigile.

Kui Eestit ei loeta praegu maksuparadiisiks, kuidas muutuks ta maksuparadiisiks pärast ELi ema-tütarettevõtte direktiivi täitmist? Tõsi, Eesti maksubaas aheneks, sest Eesti ei rakenda puudujääva miljardi kompenseerimiseks uut maksu. Kuid kasumi otsemaksustamine tekitab kiusatuse kasumit peita, seega võivad tegelikud laekumised olla väiksemad, kui rahandusministeerium loodab. Samas säilib ju maksukohustus füüsiliste isikute dividendile - kui kasum väljub ettevõtlusest.

Puudujääva miljardi teenib Eesti atraktiivsema ettevõtluskeskkonna abiga tagasi. Siia peatükki kuulub ka välisfirmade kasumi 10 protsendiga maksustamisest loobumine. Eesti huvi on, et siia tuleks veelgi rohkem välisfirmasid, kes investeerivad, loovad töökohti, maksavad palka ja muid makse, mis on kasumimaksust tõenäoliselt suuremad. Eesti peab jääma endale kindlaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:58
Otsi:

Ava täpsem otsing