Eesti tunneb puudust rannikuekspertidest

Rannapiirkonna haldamine ning vesiehitiste projekteerimine ja ekspluatatsioon vajab laiapõhjalise haridusega eksperte, kes oleksid kursis mere rannavööndi ning järvede ja jõgede kaldaalade iseärasustega. Eestis ei ole neid aga enam kui pool sajandit ette valmistatud.

Igas vesiehitiste või rannakaitserajatiste projekteerimisega tegelevas asutuses võiks olla vähemalt üks erialaspetsialist. Rannikuspetsialiste vajavad loomulikult ka omavalitsused, mis piirnevad merega või suurte järvedega. Suurte sadamate ekspluatatsiooni oleks loogiline kaasata eriharidusega rannikueksperte.

TTÜ ehitusteaduskonnas käivitati alates 2005. aastast spetsialiseerumine sadamaehitistele ja rannikutehnikale tööstus- ja tsiviilehituse eriala raames. Lõpetajad saavad inseneridiplomi ja magistri kvalifikatsiooni.

Sadamaehitiste ja rannikutehnika õpetamist veavad põhiliselt mehaanikainstituudi ja ehitiste projekteerimise instituudi õppejõud. Lisaks sai kõrgkool raha Euroopa Liidu struktuurifondidest välisõppejõudude palkamiseks.

Nii pidas aprillis tulevastele rannikuinseneridele intensiivkursuse rannikuprotsessidest oma eriala maailma tippu kuuluv ekspert - Uus-Meremaa Waikato ülikooli professor Terry Healy.

Kuigi Eesti ja Uus-Meremaa rannad on nii füüsikaliste parameetrite kui ka keskkonnatingimuste poolest erinevad, on neil palju ühist ranniku evolutsiooni ja haldamise põletavates küsimustes.

Mõlemal maal on suhteliselt vähe elanikke ning väga pikk rannajoon. Mõlema riigi randades esinevad sama tüüpi ohud, millest kõige sagedamini tuleb tegeleda tormiaju ja ranniku erosiooni problemaatikaga. Mõlemas riigis on aastakümneid suhtutud hoolimatult randade arengu seaduspärasustesse ning tehtud mitmesuguseid ehitus- ja arendustöid veepiirile liiga lähedal. Selle tagajärjel peavad rajatiste haldajad ja maaomanikud arvestama väga kallite rannikukaitsetöödega.

Turistide prioriteet on looduslikud rannad või alad, kus arendustööd rannapildis ei domineeri. Kui tahate näha kohti, kus arendustegevus varjutab pea täielikult loodusliku rannapanoraami, sõitke Vahemere maadesse või Floridasse.

Arendajate soov on muuta n-ö metsikult ilusad rannad kergesti külastatavateks ja ohututeks. Rannaspetsialistide kohus on planeerida muudatusi ning ehitustegevust nõnda, et oleks tagatud randade mõistlik areng. Selle juures on loomulik rakendada kogu maailmas heaks kiidetud nn integreeritud randade haldamise printsiipe.

Randade jätkusuutlik arendamine nii turismi kui ka tööstuse vajaduseks on pikaajaline protsess, see nõuab suuri kapitalimahutusi ja on väljakutse kogu riigile, eeskätt rannikutehnika inseneridele.

Autor: Tarmo Soomere