Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hasartmängusõltlaste arv kasvab

    Sotsiaalministeeriumi kaasabil tehtud uuringu järgi on patoloogiliste hasartmängijate arv poolteise aastaga kasvanud ligi 15 000 inimese võrra.
    Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul toob inimeste suurenenud sissetulek ning tarbimine rohkem raha ka meelelahutusse. Samas ei osanud ta öelda, kas külastajaid on juurde tulnud või on suurenenud ühe inimese poolt kasiinosse jäetav summa. Heinla arvates ei ole kasiinosõltlaste arvu suurenemist küll võimalik täheldada.
    Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp ütles, et lotomängijate hulk on jäänud samale tasemele, küll on paljud juhuslikud piletiostjad hakanud regulaarseteks mängijateks. Samuti on suurenenud ühekordne ostusumma. "Kas inimene, kes ostab iga päev ajalehe, on kohe uudistesõltlane," ei osanud Lepp öelda, keda lugeda lotosõltlaseks.
    Uuringu järgi on lotosõltuvus samasugune probleem nagu kasiinosõltuvustki.
    "Eesti Loto kuulub riigile ning seetõttu on inimestel mulje, nagu oleks lotosõltuvus justkui vähem ohtlik," rääkis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.
    Tema sõnul ei peaks lotoreklaam olema nii pealetükkiv: "Kas peame igal õhtul parimal teleajal lotorõõmule kaasa elama," küsis ta.
    Rüütli sõnul on patoloogilisi mängijaid alati olnud ning ega ükski kasiino nende üle õnnelik ei ole: "Parem, kui nad ei tulekski mängima."
    Eesti Loto juhi sõnul on kasiinopidajatel nüüd hea võimalus justkui viidata, et lotosõltuvus on sama ohtlik kui kasiinosõltuvus. Kasiinosid piiratakse, kuid sellest hoolimata on nende kogukäibeid ja kasumeid kordades suuremad lotomängus liikuva rahaga võrreldes.
    "Pean lotomängu ikkagi ohutumaks, sest see ei tekita sellist sõltuvust," sõnas Lepp.
    Paljudes riikides on lotomängukäibed palju suuremad kui kasiinode käibed. Riik on seadustega suunanud mängukire nn pehmemasse hasartmängu, kus summad on väiksemad ning ei ole võimalust ennast mängima unustada, lisas Lepp.
    Kristiine Kasiino juhatuse esimees Enno Heinla juhtis tähelepanu asjaolule, et nii loteriisõltlasi kui ka kasiinosõltlasi on mõlemaid 1,7% elanikkonnast. "Täna on lotot võimalik internetis mängida, ma ei näe, et tegemist oleks pehmema hasartmänguga," imestas ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.