Keraamikatehas hoiab oma nägu tänu õigetele otsustele

Ettevõtte juhataja Marko Arula sõnul peab tehas oma asutamise algusajaks 1934. aastat, mil Koplisse loodi tellisetehas.

"Asukoht oli enam-vähem siinsamas, kus praegugi oleme," ütleb ta. "Maja lähedalt kaevandati punast savi, millest hakati valmistama ehituskeraamikat, 1950. aastatel juba ka tarbe- ja dekoratiivkeraamikat."

Keraamikatehas erastati 1994. aastal, filiaalid erastati eraldi. 1999. aastal ostsid praegused Skandinaavia omanikud ettevõtte aktsiad ära.

"Ettevõttes tehti kõvasti muudatusi - territoorium jagati kruntideks, krundid müüdi maha ning keskenduti üksnes tarbe- ja dekoratiivkeraamika tootmisele," selgitab Arula. "Alates aastast 2000 ei kasuta me enam punast savi, vaid hakkasime Saksamaalt tellima valget kivimassi, mis kannatab kõrgemat temperatuuri ja võimaldab kasutada nõusid mikrolaineahjus ja nõudepesumasinas, ka professionaalses toitlustuses." Asi selles, et mida kõrgemal temperatuuril savi põletada, seda vastupidavama toote saab.

Ettevõtte käibest 50% moodustavad valmistooted, põhiliselt lauanõud. Omatoodangust ekspordib tehas 15-20% ja allhanketöödest umbes 50%. Just ekspordi osas näeb Arula tulevikus müügimahu kasvu.

Marko Arula leiab, et ettevõttel on läbi aegade õnnestunud edukas olla peamiselt tänu sellele, et alati on tehtud otsused mõistlikuks osutunud. "Kindlasti on üks põhjus meie allhanketööd, see on aidanud maandada riske," märgib ta. "Allhanked on stabiilse rahavoo tekitajad ning annavad kindlust tulevikuks." Samas pole Arula sõnul võimalik leida allhankekliente kaugemalt kui Soomest ja Rootsist, kuna mängu tulevad juba liialt suured transpordikulud ning kultuurilised erinevused.

Tallinna Keraamikatehasest saab tellida keraamikatooteid just oma soovi järgi. "Tavaliselt on meie poolt kujund ja kliendilt dekoor," selgitab Arula. "Palju on meie klientide hulgas toitlustusasutusi, kes soovivad kindla väljanägemisega tooteid."

Tootevalikus on uusi asju, mis pole üksnes käsitsi maalitud, vaid mille puhul on rõhutud eelkõige kujule ja vormile.

Arula arvates ettevõttel suuri konkurente Eestis ei olegi. "Nimetada võiks vaid Siimusti Keraamikat, kus tegeldakse samuti savist keraamikatoodete valmistamisega," räägib ta.

Fotod: Julia-Maria Linna

Tallinna Keraamikatehas ja Timo-Keraamika on küll mõlemad keraamikatootjad, aga nemad on spetsialiseerunud peamiselt tarbekeraamikale, meie aga dekoratiivkeraamikale.

Muidugi on Keraamikatehas meiega võrreldes juba vana ja auväärne tegija, meie ettevõte on alles 12-13 aastat tegutsenud, nemad aga juba aastakümneid.

Tigedat konkurentsi pole meie vahel kunagi olnud, läbisaamine on meeldiv ja sõbralik.

Sageli juhtub, et kui me ise mõne kliendi soove täita ei suuda, siis soovitame tal Tallinna Keraamikatehase poole pöörduda. Samamoodi on nemad ka meid soovitanud.

Tahaks näha Eesti keraamikatööstuse tulevikku arenemas ja positiivses suunas liikumas.

Paraku ei pruugi asjad sugugi nii minna, kuna riik jätab kohalikud tootjad üsna kaitsetuks sissetoodava odava keraamika suhtes. Positiivset arengut võiks palju kindlamini näha siis, kui oleksid normaalsed konkurentsitingimused, mitte ei peaks võistlema lõunamaadest toodud keraamikaga.

Tahaks loota, et asjad selles osas lähiaastatel muutuvad, aga praegu ei tea küll, et mingeid selliseid otsuseid oleks plaanis vastu võtta.