Uusim Lenovo eelkäijast võimsam ja kallim

Testimiseks õnnestus kätte saada N100-seeria lipulaevaks olev mudel, mis maksab ligi 30 000 krooni ja on kõikvõimalike lisadega ning parimate näitajatega oma sarjast.

Põnevusega teda karbist välja võttes ootasin, kas ta näeb erilisem välja kui C100-seeria masin, ja arvutit lõpuks käes hoides ei pidanud ma pettuma. Mõtlesin kohe võrdlevalt ThinkPadide perekonna peale. Kui keskmine arvuti ThinkPadi perest näeb välja kui lennuki must kast, siis Lenovo N100 meenutab voolujoonelist lennukitiiba. Alguses kummalisena näiv välimus jättis pärast mõningast harjumist kokkuvõttes väga hea mulje.

Peale silmailu pakub N100 ka ThinkPadi perekonna klaviatuuri ning erinevaid kiirtaastamisvõimalusi, mis menüüsid uurides tundusid tavakasutajale piisavalt lihtsad ning funktsionaalsed. Ka hiirenupud ei klõpsu nii häirivalt nagu C100-seeria sülearvuti puhul.

Lenovo on N100 eristanud välimuse poolest, kuid tehnilised näitajad ei jätnud lõppkokkuvõttes sama head muljet. Kui ma tema proovimist alustasin, ei teadnud ma, et tegemist on parima selle seeria sülearvutiga ja ma olin pettunud, kui sain teada, et selliste näitajatega masin nii palju maksab.

Ma ei kujuta ette, et ärikasutaja vajab kahegigahertsist tipp-protsessorit või gigabaiti operatiivmälu ning ka sada gigabaiti kõvakettaruumi tundub liiast. Tundub, et konkreetse mudeli puhul on tegemist pigem kodukasutajale mõeldud multimeediaarvutiga.

Kõik kontoritööks vajalikud programmid töötasid arvutis kiiresti, palju erinevat tarkvara korraga jooksutada ei olnud probleem, samuti Windowsi üleslaadimine toimus kiiresti. Iseenesest on tegemist hea arvutiga, millega saab nii tööd teha, filme vaadata kui ka mänge mängida. Siiski, tunduvalt odavama hinnaga saab kodumaal kokkupandud sülearvuti, millel on paremad multimeediaomadused. Kokkuvõtvalt on käesoleva N100 näitajad sellised, et ei saagi aru, kellele ta täpselt mõeldud on.

Lenovo Eesti müügi- ja tootejuhi Toomas Mihkelsoni sõnul on N100 sihtgrupp sama, mis C100 oma, ehk keskmised ja väikesed ettevõtted, kes tahavad äriklassi sülearvutit mõistliku hinnaga.

"Odavaim N100 mudel maksab ligi 17 000 krooni, nii et eesmärgiks ei ole müüa madala hinnaga, pigem rõhutakse kvaliteedile ja kasutajatoele," lisas Mihkelson.

Põhirivaali Delli Eestis edasimüüvast MAX 123st kommenteeriti, et kindlasti on N100 mingis valdkonnas konkurent, ent mil määral ja mis mudelitele, ei osatud vastata.

Laia ekraaniga sülearvuti on pigem moeasi ja ärikasutaja vaatenurgast ei oma märkimisväärseid eeliseid tavalise ekraaniga masina ees.

Esimene eelis, mis pähe võib tulla, on suurem tööpind, kuid põhimõtteliselt on sarnase pindalaga ka tavalised ekraanid ning erinev vaid külgede pikkuste suhe.

Seega on erinev vaid see, kas aknasse mahub korraga rohkem andmeid vertikaalselt või horisontaalselt. Kas laiekraan näiteks tekstitöötluse või tabelarvutuse juures mingit eelist annab, on seega kaheldav.

Desknote'i müügijuhi Janno Tui sõnul on tegemist pigem trendiga. "Laiekraan on lihtsalt moes, kindlasti mängib suure populaarsuse juures rolli see, et tegemist on uue nähtusega. Millest nii suur huvi siiski tingitud on, ei oska öelda ja kuigi turu nõudmisel enamik meie uusi mudeleid on laiekraaniga, pean ütlema, et mingit otsest praktilist väärtust ma ei näe," rääkis Tui.

Samuti tõi Janno Tui välja tõsiasja, et laiekraani soovivad just kodukasutajad, sest kinoformaadis filmid täidavad laia ekraani paremini. "Meie müügist on 40-60% laiekraanidega masinad, kuigi tavalised arvutid on soodsamad," lisas Tui.

Lenovo Eesti müügi- ja tootejuhi Toomas Mihkelsoni sõnul laiekraani jaoks praktilist vajadust ärikasutajal ei ole. "Nõudlus on huvitavalt suur, on ka kuulda olnud, et peagi tulevat Windows Vistat on võib-olla parem kasutada laia ekraaniga masinal," rääkis ta võimalikest laiekraanide populaarsuse põhjustest ja arengutest.

GNT tootejuhi Maret Erima sõnul on viimased kodukasutajale mõeldud sülearvuti pakkumised 90-95 protsendi ulatuses laiekraaniga. "Äriklassi masinaid müüme aga endiselt enamjaolt tavalise ekraaniga," lisas Erima.