Vana maardla kohale puhkemaastiku kujundamist tasub planeerida juba kaevandamise ajal

Veiko Karu 04. mai 2006, 00:00

Loomulikult, maavara kaevandamine võib tekitada lähikonnas mitmeid probleeme: on müra, kaevud tühjenevad, tõuseb tolm jne. Nende koosmõju tekitab inimestes kahtlusi, kas kaevandamisloa andmine on ikka alati õigustatud.

Planeeritava kaevanduse või karjääri läheduses elavad inimesed teavad, et maavara kaevandamise käigus muutub maastik oluliselt. Aga neil puudub positiivne kogemus, kuidas kaevandatud ala pärast maavara ammendamist kasutama hakatakse ja kas seda üldse saab teha. Siiski, mistahes mäeeraldise maa korrastamine näeb ette, et ammendatud alale tuleb teha kas metsamaa, põllumaa, puhkemaastik vms. See nõuab põhjalikku selgitustööd, mille juures on suureks abiks positiivsed näited mujalt maailmast.

Tallinna ümbruses asub mitu lubjakivimaardlat, mis on ehitustööde seisukohalt tähtsad, sest ehituskoormus tõuseb pidevalt. Elamute lähedus takistab karjäärides traditsiooniliste kaevandamistehnoloogiate kasutamist ja eeldab hoopis uuemaid, moodsamaid, keskkonnasõbralikumaid meetodeid.

Kõik uued kaevandamistehnoloogiad loovad eelduse uue vastuvõetava maastiku kujundamiseks. Tänapäeval käib elu paljuski mugavuste järgi ja kui inimestel tekib soov näiteks golfi mängida või lihtsalt looduses jalutada, siis on ju hea, kui 10-15minutise autosõidu kaugusel seda teha saaks. Seega võiks linnalähedaste maardlate hilisem kasutusala seisneda neile puhkemaastiku kujundamises.

Keskkonda vähemhäiriv kaevandamine on võimalik freeskombainiga, mida kõik on näinud asfalti koorimas. Freesimisel väheneb maavara kaevandamiseks vajalike masinate hulk, kombaini töö ei tekita seismilisi võnkeid, mis kaasnevad lõhketöödega. Kiire ning suhteliselt müra- ja tolmuvaba kaevandamine loob võimaluse väljata maavara asulate läheduses ja korrastada ala elanikele vastuvõetaval viisil. Nimetatud kombain asendab karjääris mitmeid masinaid, sest üheaegselt toimub kivimi murdmine (kaevandamine), purustamine ja laadimine, kusjuures selline tehnoloogia võimaldab kujundada mitmesuguseid pinnavorme.

Tunduvalt lihtsam on tehnogeenseid pinnavorme kujundada ühtlasema kaevisega või paigutades kaevis juba kaevandamise käigus vajalikku kohta. Freeskombainiga väljates saabki ühtlasema tükisuurusega kaevise. Konveieri abil saab juba purustatud kivimit juhtida kas veokisse või karjääri põhja vaalu. Kaevise tükisuurus on olenevalt kivimist kuni 200 mm, korraga väljatava kihi paksus on masinast sõltuvalt kuni 600 mm.

Nagu näha, on tehnoloogiliselt kõik eeldused olemas, et kujundada maastik pärast karjääri sulgemist kohalikule kogukonnale vastuvõetaval viisil.

Artikkel on kokkuvõte autori bakalaureusetöö peatükist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing