Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Enamik tippjuhte jääb Eestisse

Kristi Malmberg 05. mai 2006, 00:00

Välismaale tööle minevate spetsialistide ja lihttööliste kõrval ettevõtete omanikud tippjuhtide pärast veel muret ei tunne. Naftaärimehe Endel Sifi hinnangul tuleb rahvusvaheline kogemus tippjuhile kasuks, aga jäädavalt pole keegi veel lahkunud. Kogemus, mis Eestis on hea, tihtipeale kaugemal ei maksa. "Ehitusmees ehitab maja samamoodi igal pool, kuid tippjuht peab kohaliku kultuuri ja mõttelaadiga kursis olema, nii et lihtne see asi kindlasti ei ole," ütleb Siff.

Ettevõtja Rein Kilk lisab, et Lääne poole kiigates ongi taustateadmiste puudumine ehk suurim probleem. "Kas maksaksite näiteks ka praeguses tööjõupuuduse tingimuses Eesti tippjuhiga võrdset palka Kirgiisiast pärit tippjuhile, kui tal on ette näidata ka parimad Biškeki adjustaadid?" küsib Kilk.

Kalevi omanik Oliver Kruuda meenutab Hansapanga eksjuhi Indrek Neivelti sõnu, et Eesti Nokia võikski olla see, et me juhime nii ida kui ka lääne poole. "Aga ega skandinaavlased ei lase, nad alavääristavad meid endiselt kui idaeurooplasi, aborigeene," ütleb Kruuda.

Tippjuhi palka Eestis peavad heaks nii omanikud kui ka juhid ise. Tartu Õlletehase juhi Tarmi Noobi sõnul pole tippjuhi tasemel palk enam tegelikult määrav. "Elustandardi vahe, kui sa saad palka kas 130 000 või 150 000, on vähe oluline," lausub Noop. "Rohkem määrab tegutsemisvabadus ja võimalus juhtida protsesse ning sektori ja ettevõtte areng. Kohati on läbi kumanud, et juhid lahkuvad, kuna on vähe vabadust."

Oliver Kruuda, Kalevi omanik
Mul oleks kahju, kui Eestist läheksid ära Andrus Ansip, Edgar Savisaar ja Villu Reiljan. Neile kolmele juhile maksaks palka pool miljonit eurot aastas ehk ca 7 miljonit krooni, nagu praegu saavad ka suurte firmade juhid (ligi 600 000 krooni kuus - toim.). Need, kes käivad reisidel kaasas, näevad, kui rasket tööd need inimesed ikka teevad.

Rein Kilk, ettevõtja
Käigupealt ja pikalt mõtlemata Erkki Raasuke, Meelis Milder, Tarmo Noop. Aga kindlasti leian kordades rohkem nimesid.

Jüri Mõis, ettevõtja
Pean headeks tippjuhtideks Siim Kallast, Mart Laari ning meie hulgast lahkunud Lennart Merit.

Tarmo Sumberg, ettevõtja
Pole ühegi tippjuhi lahkumisest kahju. Ongi väga hea, avab juhtidele uued võimalused. Eestis on ikkagi tegevuspiirkond piiratud ning lagi saavutatakse kiiresti.

Armin Karu, kasiinoärimees
Igast heast juhist saab tippjuht just tänu rahvusvahelisele kogemusele ja mina seda nii traagiliselt üldse ei näe, et on kahju. Pigem on hea meel, kui keegi suudab ennast täiendada ja kogemusi omandada. Küll ta tagasi tuleb, praktika ju näitab, enamik tuleb.

Mullu detsembris teatasid vaid mõnepäevase vahega oma suundumisest välismaale tööle Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt ja Eesti Energia endine juht Gunnar Okk.

Indrek Neivelt sai Bank Saint Petersburgi nõukogu esimeheks, seda Venemaal äri ajava Hillar Tederi soovitusel.

Gunnar Okk valiti ligi 200 kandidaadi hulgast Põhjamaade Investeerimispanga üheks asepresidendiks.

Kaido Kukk suundus veidi varem, 2004. aasta kevadel Soome juhtima UPM-Kymmeneni 13 vineeri- ja spoonitehast.

Maailma firmajuhtide sissetuleku võrdluses edestab USA Lääne-Euroopat ja muud maailma selge vahega.

USA suurfirmade (Standard & Poor's 500) tegevjuhtide sissetulek oli eelmisel aastal keskmiselt 11,8 miljonit dollarit ehk 146,3 miljonit krooni. Aastaga kasvas see 3,7%. Juhtide sissetuleku kasv on viimastel aastatel eriti silmatorkav võrreldes töölise omaga. Kui 2003. aastal oli suurfirma tegevjuhi ja töölise palga suhe 301:1-le, siis mullu oli see suhe kärisenud 431:1-le.

Firmajuhtide sissetuleku kiire kasvu põhjuseks on rikkalikud boonused ja eriti optsioonid, mis annavad neile aktsiahinna kerkides meeletut tulu, mis tunduvalt ületab nende põhipalga. Just tänu neile teenis näiteks Yahoo tegevjuht Terry S. Semel 230,6 miljonit dollarit. Talle järgnesid InterActiveCorpi juht 156 miljoni, UnitedHealth Groupi juht 124,8 miljoni ja Forest Labsi juht Howard Solomon 92 miljoni dollariga.

Samas näiteks Rootsis oli saja suurima firma tegevjuhi keskmine palk ametiühingute keskliidu LO andmeil 10,54 miljonit Eesti krooni.

Absoluutses tipus olid Rootsis Tele2 tegevdirektor Lars-Johan Jarnheimer, kelle aastasissetulek oli 44,4 miljonit, ja Ericssoni tegevdirektor Carl-Henric Svanberg 39,3 miljoni Eesti krooni suuruse aastasissetulekuga. Soome tippfirma Nokia juhi Jorma Ollila eelmise aasta palk oli 23,5 miljonit krooni, kuid sissetulek kokku 73,6 miljonit krooni, millest 50 miljonit moodustasid boonused ja optsioonid.

Rootsi riiklike firmade tegevjuhtide palgad jäid erafirmade tippudele alla ning palgaskaala jäi vahemikku 17,4 miljonit Eesti krooni (Nordea panga juht Lars G. Nordström) ja 3,6 miljonit krooni (alkoholimonopoli Systembolaget juht Anita Steen). Mitte ainult Rootsi era-, vaid ka riiklikele firmadele on viimastel aastal omane juhtide boonuste kerkimine miljonitesse. See on kergitanud nende sissetulekut aastas üle paarikümne protsendi, samal ajal kui töötajate palk kerkib 3-4% taktis.

Võrdlusena sai Eesti Posti juht Peeter Raudsepp 2005. aastal kokku töötasu 826 500 krooni, Eesti Energia eksjuht Gunnar Okk teenis mullu aasta algusest kuni novembrini 1,67 miljonit krooni.

Rootsi keskmiste firmade tegevdirektori aastapalk oli keskmiselt 858 000 Eesti krooni, naistegevdirektoritel sealjuures 40% väiksem.

Keskmiste firmade finantsjuhtide ja turundusdirektorite palku 50 riigis on võrrelnud firma Mercer oma ülevaates 2006 Global Pay Summary. Ehkki ka seal on USA liider, pole nende palkade vahed siiski nii kurioossed kui tippjuhtidel.

USA firma finantsjuhi eelmise aasta põhipalk oli 3,1 miljonit krooni, koos lisatasudega aga neli miljonit. Võrdlusena Euroopast oli Saksamaal sama ameti pidaja aastasissetulek 2,5 miljonit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing