Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heki taha varju
Calmia Istikuäri juhataja Jüri Annisti sõnul saab korraliku ja piisavalt privaatsust võimaldava heki õigupoolest pea kõigist põõsastest, kui istikuid vaid korralikult lõigata ja hekki kujundada. Hekitaimede kasvu kiirus sõltub aga hooldamisest ehk siis väetamisest ja kastmisest ning pinnase ja taime sobivusest, selgitas Annist, kelle sõnul on kõik klassikalised hekitaimed võimelised andma suuri juurdekasve.
Kristiine Aiakeskuse müügijuhi Silvia Parktali sõnul sobib hekitaimeks hästi okaspuudest elupuu sordinimega "Brabant", mis on hästi tihe ja kiire kasvuga. "Lehtpuude puhul tasuks aga mõelda näiteks tuhkpuu või ligusteri peale," pakkus ta. Need on kiirekasvulised - aasta jooksul võivad nad kasvada 40-50 cm. Kõik oleneb asukohast, päikese käes kasvavad taimed kiiremini, varjus aeglasemalt. Elupuud "Brabant" on üle meetri pikad ning Eestis kasvatatud, seega kohalike kliimaoludega harjunud.
Suurtest okaspuudest soovitas Parktal vabakujuliseks, pügamist mitte vajavaks hekiks elupuud "Smaragd", "Pyramidalis Compacta" või "Fastigiata". Need elupuud kasvavad keskmiselt nelja-viie meetri kõrguseks ehk siis 30-40 cm aastas. "Muidugi oleneb ka siinjuures kõik ikkagi asukohast - varjulises paigas kasvavad puud vähem ja jäävad kiduramaks," sõnas Parktal. Neid puid on müügil mitmes kõrguses ja erineva hinnaga, kõik on konteinerites, mis lubab neid istutada aprillist oktoobrini.
Tartu Puukooli juhataja Alvar Petersoni sõnul jagunevad istikud kõige laiemas laastus igihaljasteks ning lehtpuudeks. Kui see eelistus on endale selgeks tehtud, siis tuleks mõelda, kui kõrgeks peaks hekk kasvama ning kas see peaks olema vabakujuline või kääridega pügatav.
Peterson kinnitas, et kiiresti vaid paari meetri kõrguseks kasvavat hekki ei ole olemas - kiirelt kasvavat hekki tuleb mingil hetkel ikkagi ohjata.
Okaspuid eelistades tasuks Petersoni arvates mõelda näiteks harilikule kuusele, sest see kannatab pügamist ja talub hästi ka varju. Teise variandina soovitab ta elupuud kogu oma sordirikkuses, mida tuleb hoida vaos regulaarse pügamisega. Kui aga heki kuju pole oluline, siis soovitas Peterson mägimändi. Kui soovitakse hekki maja põhjapoolsele küljele, siis võiks kasutada harilikku jugapuud, mis on suuteline kasvama ka täielikus varjus.
Lehtpõõsastest nimetas Peterson levinumate hekitaimedena viirpuud, millest on hekki tehtud juba aastakümneid. "Viirpuudest saab väga tiheda heki," kinnitas Peterson. Hekiks sobilike lehtpõõsaste loetelu on pikk, ta nimetab veel erinevaid läätspuid, kontpuid ja kukerpuid.
Esimese aasta jooksul kasvab enamik hekitaimede istikuid Petersoni sõnul maksimaalselt 30 cm, sest neil on istutusjärgne šokk. Istutamisele järgneval aastal võib olenevalt taimedest oodata kasvu koguni kuni pool meetrit.
Peterson ütles, et kõige odavam on paljasjuurelistest kuusetaimedest hekk, kuid neid istikuid palju ei toodeta, kuna nende ümberistutamine on üpris valulik. "Kindlasti peaks istikuid ostes jälgima, mis seisukorras need on - väga lihtne on neid näiteks suure päikese käes läbi kuivatada."
Suuri puid istutades tuleks Petersoni sõnul silmas pidada seda, mis on maa all. "Kui puu satub kanalisatsiooni või elektrijuhtmete kohale ja tuleb mõne aja pärast üles kaevata, mõjub see taimele väga halvasti," põhjendas ta. "Samuti peab vaatama, et ülalpool midagi ees ei oleks ning et puu kasvades päikest ära ei varjaks - muidugi juhul, kui see pole eesmärk." Ka siin tuleks esmalt endale selgeks mõelda, kas soovitakse okaspuud või lehtpuud. "Tavaliselt on asjad nii, et mida kodumaisem puu, seda kõrgemaks võib ta kasvada," märkis Peterson.
Tartu Puukoolist võib küllalt suure puuna saada harilikke tammi, pärni, pihlakaid või nulge ning nende erinevaid liike, samuti elupuid ja mägimände.
Istutamishetkel on puude kõrguseks umbes 3-4 meetrit, okaspuude puhul 2-2,5 meetrit. Suured puud hakkavad intensiivsemalt kasvama alles paar aastat pärast istutamist, kusjuures palju oleneb pinnasest, sõnab Peterson. Pärast kolmandat istutusaastat on mõned puud aga suutelised kasvama kuni meeter aastas.
Kõik puud kasvavad Tartu Puukoolis pinnases ja välja kaevatakse nad üksnes tellimuste peale. Järjekord on kuni kaks nädalat, räägib Peterson.