Jõelähtme ärastusgrupp korraldas vallapöörde

Eesti on saanud riigiks, kellel juba on, mida müüa ja jagada - näiteks magusaid maatükke. Ning kus on, midagi jagada, seal on platsis ka ärastajad.

Üheks selliseks on Jõelähtme vald, mis andis ühele arendajale suure maatüki ise õieti midagi vastu küsimata. Äripäev loodab, et ärastamisplaan kukub läbi.

Jutt käib Jõesuu puhkealast ja lepingutest, mis tehti eelmise Jõelähtme vallavanema Taimi Saarma juhtimisel osaühinguga Jõelähtme Arendusgrupp. 1999. aastal sõlmitud operaatorlepinguga andis vald lubaduse võõrandada 117hektarilisel maa-alal kinnistud vastavalt arendaja soovile ja tagada viimasele ka hoonestusõiguse. Vastutasuks nõuti väikeseid asju, nagu parkla rajamine ja prügikastide paigaldus. Kusjuures leping nägi ette tasaarveldust: arendaja poolt kohustuste täitmiseks tehtud kulud lähevad ostuhinnast maha.

2001. aastal müüdigi samast maa-alast 85 hektarit vähem kui 12 miljoni krooni eest Jõelähtme Arendusgrupile. Äripäeva juhtkirja lugejad küsivad siinkohal nüüd ehk endalt, kas nad saavad asjast ikka õigesti aru. Vald müüs arendajale 85 hektarit kaunist rannikuala vähem kui 12 miljoni eest ja lubas sellest veel lahutada need kulud, mis arendajal oma kohustusi täites tekivad? Täpselt nii.

Ja kus meie silmad olid, kui pakkumine tehti, küsivad arendajad nüüd ehk endalt. Küllap nad lugesid konkursikuulutusi nagu alati. Lihtsalt see 1998. aasta Harju Elu, kus eelläbirääkimistega konkurss "Jõesuu puhkeala arenduskava koostaja ja läbiviija" leidmiseks välja kuulutati, jäi kahe silma vahele.

Tehing, mille Jõelähtme Arendusgrupp tegi, on iga arendaja unistus. Alla 12 miljoni krooni eest ostetud maa turuväärtus võib elamukruntideks jaotatuna olla ligi 170 miljonit krooni ja tiheasustusalana isegi kuni 250 miljonit krooni. Viimane tähendaks arendajale pea 20kordset kasumit.

Ning omanik Sulo Nigul ei salga, et näeb maalappi perspektiivika tiheasustusalana - just selle rajamiseks on ta soovitanud uuel vallavalitsusel valitsuselt taas eriluba taotleda. Selgusetuks jääb aga see, miks vallavalitsus maatüki võileivahinna eest ära andis. Ülaltoodu on siiski vaid asja rahaline pool. Juhtumil on ka eetiline ja poliitiline aspekt. Esiteks, mitte kõik Jõelähtme elanikud ei taha näha looduskaunil rannaribal tiheasustusala. Teiseks, küsimus tiheasustusala rajamisest tekitas vallas mõned kuud koos olnud koalitsioonis sellised pinged, et tagasi astus vallavanem ning ilmselt lahkub ametist ka vallavolikogu esimees.

Nimelt selgus pärast kohalikke valimisi, et uus Jõelähtme võim ei jaga oma eelkäijate, rahvaliitlaste entusiasmi uue tiheasustusala rajamisel. Koalitsioon lagunes ning ülejooksikute enda leeri meelitamine tõi Rahvaliidu taas võimule. Väidetavalt tuli kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerinutele korraldus Rahvaliiduga võimuliitu astuda oravate peakorterist.

Nii toimub Jõelähtmel vallapööre, mille abil üritatakse erahuvid avalike huvide arvel läbi suruda. Loodame, et valitsus ei anna Jõelähtme ärastusgrupile tiheasutusala rajamise õigust. See võib olla aga tühi lootus, kui arendajal on tõesti mõju Reformierakonna ja Rahvaliidu peakorterites.

Autor: ÄP