Lõunamaa maitsed koduaias

Rein Sander 05. mai 2006, 00:00

Kõiki puitunud varrega maitsetaimi võib julgelt kärpida, see teeb neile ainult head, pannes võrsed rohkem harunema. Õrnemate lõunamaa taimede puhul oleneb saak sellest, kas suvesooja on küllalt.

Kõige tuntum Vahemere-äärne maistetaim on loorberipuu, mis meile tuntud süldi, vürtsikilu ja igasuguste marinaadide maitsest. Puu ise kasvab meil vähenõudliku toataimena, keda suvel võib viia aeda või rõdule värsket õhku võtma.

Talvel tahab loorber toas jahedat ja valget paika. Ennast Vahemere kliimasse mõeldes mõistame, miks see nõnda on. Kui meil toas sellist lõunamaa talvega kohta ei ole, siis lepib loorber ka köögi aknalauaga.

Loorber talub hästi pügamist, kui seda teha õigel ajal, suvel. Korrapärase kärpimisega võib loorberipuust kujundada huvitava palli või kuubi, kuidas kellelgi kujutlusvõimet jagub. Aga loorber kasvab toas aeglaselt ja eeldab, et ka tema peremehel on piisavalt aega, hoolt ja kannatlikkust. Selle eest tasub loorber imeliselt hõrgu aroomiga teie toitudes.

Teine Vahemeremaade kuulsus on rosmariin. See on madal igihaljas poolpõõsas, õrnem ja tujukam kui teised lõunamaalased.

Noored taimed kasvavad aeglaselt, nõnda on mõistlik osta need mõnest aiapoest. Ka rosmariini võib suveks viia aeda või rõdule, aga see koht peab olema soe, päikesepaisteline ja tuulevarjuline.

Kui ürdiaed on kohe ukse all, siis võib osa taimi istutada peenrasse. Ikka nõnda, et taimed oleksid kaitstud külma tuule eest. Tavaliselt ei hakka rosmariin esimesel suvel õitsema, kuid pakub värskeid vürtsikaid lehti.

Toidu maitsestamiseks ei kulu neid palju, sest maitse on tugev, isegi veidi vaigune. Kõikide vähem tuntud maitsetaimede puhul on tark tegu retseptiraamat käepärast hoida. Hakatuseks võiks taimi lisada isegi vähem, kui retsept soovitab.

Basiilikut kutsutakse tihti vürtside kuningaks. See ei olegi lihtsalt poeetiline võrdlus. Kasvatatakse mitut eri liiki, kõige levinum on vürts-basiilik. Temastki on aretatud palju eri maitsevarjundite (sidrun, piparmünt) ja lõhnaga sorte. Huvitavad on punaselehised sordid, mis lisavad ürdipeenrasse säravaid värvilaike.

Basiilik on külmaõrn, avamaale saab taimed istutada alles jaanipäeva paiku. Rõdul tahab ta tuulevaikset kohta ja päikese käes kasvades palju vett. Basiilikule sobib suurem pott ja tavaline aia- või kompostmuld. Kasvuturvas kipub kergesti läbi kuivama, see teeb kastmise tüütuks.

Basiilikut oma tarbeks kuivatades ei tohi tooreid lehti muljuda - need muutuvad mustaks.

Ühtviisi õues, rõdul ja aknalaual sobib kasvatada harilikku iisopit ja tähk-lavendlit.

Hea külmakindel lavendlisort on Inglismaal aretatud ‘Dwarf Munstead'. Lavendel kasvab küll mõne aastaga liiga suureks, et olla hea potitaim. Aga keegi ei keela ju osta talviseks aknalauataimeks noori istikuid.

Tugevad noored iisopid ja lavendlid hakkavad avamaal õitsema juba esimesel kasvuaastal. Mõlemad liigid on meil külmakindlad: kui lumevaene pakasetalv neid kahjustabki, taastuvad nad kiiresti. Nendest saab kujundada kauneid madalaid piirdeid. Iisopit ja lavendlit võib kärpida õitsemise ajal: nõnda saame endale kuivatada talvevaru ja hoiame põõsad vormis.

Paraguai suhkruleht on silmapaistmatu taim Lõuna-Ameerikast, mis külmub juba +7 kraadi juures. Avamaal tahab suhkruleht väga sooja ja tuulte eest kaitstud kohta, kõige paremini kasvab aga kilehoones või kinnisel rõdul. Suhkrulehes leidub magusainet steviini, mis on palju kordi magusam kui suhkur, kuid kalorivaba.

Paljudes maades kasutatakse steviini dieetjookides kunstlike magusainete asemel. Kodus võib suhkrulehe lehti lisada magustoitudele, teele või kohvile, neid saab varuks kuivatada või teha tinktuuriks. Suhkruleht talvitub hästi aknalaual, kevade hakul saab noortest võrsetest teha pistikuid, mis väga kergesti juurduvad.

Aedsalvei sai meil laiemalt tuntuks alles umbes 30 aastat tagasi. Kaunid hallikasrohelised lehed ja silmapaistvad õied teevad aedsalveist ka hinnatud peenrataime. On olemas ka värviliste lehtedega salveisorte, mis eriti kenad vaadata. Tavaliselt ei anna need küll õisi.

Aedsalvei talvitub kerge oksakatte all päris kenasti, kuid mõne noore taime võib istutada ka potti ja aknalaual ületalve hoida. Tugevamaitselised lehed sobivad hästi rasvase liha ja kalaga, igasugustesse salatitesse ja köögiviljatoitudesse.

Salvei on tugevate põletikuvastaste omadustega, külm salveitee sobib kurgu kuristamiseks ja suuloputuseks külmetushaiguste korral. Haigele hambale või põletikus igemele asetatud värske pehmeks muditud salveileht kaotab varsti tüütu valu.

Lilladest liivateepuhmastest kirendav luitenõlv ei jää lõhna poolest alla Provence'i lavendliväljadele. Kindlasti tasub maitseelamuste otsijal proovida liivateesid: meie kodumaist nõmm-liivateed, lõunapoolsema levikuga aed-liivateed, sidrun- ja varajast liivateed. Kõiki neid leiab praegu aiapoest seemnetena ja hiljem taimedena. Kui pole oma kasvuhoonet, on mõistlik osta ettekasvatatud taimed, mida võib kohe aeda, rõdukasti või potti istutada.

Nõmm-liivatee vajab kindlasti samasugust liivakat või rähkset mulda nagu looduseski, teised liigid lepivad tavalise aiamullaga. Talvekatet vajab aed-liivatee, sidrun-liivatee korral ei aita iga kord ka see. Ometi väärib taim oma aroomi tõttu kasvatamist. Ka liivateesid saab potti istutatuna kasutada veel poole sügiseni, hiljem kipuvad nad valgusepuuduses kiratsema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:39
Otsi:

Ava täpsem otsing