Viljapuud vajavad hooldus- ja noorenduslõikust

Artikkel

- Uudised
- 4. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljapuud vajavad hooldus- ja noorenduslõikust
Esimesed kevademärgid õhus annavad juba end tunda ka oksasaagi või -kääre hoidvas käes. Aeg on visata pilk latva välja ja mõelda, milline on selle puu loomulik kasvukuju ja kas ta peaks edaspidi just selline välja nägema.
Puude tervisest lähtudes on kõige mõistlikum lõigata maikuust kuni augustini. Sel ajal on puude kõige aktiivsem elutegevus ja tekitatud haavad kasvavad kõige kiiremini kinni.
Ka võras olevaid kuivanud oksi on lehes puus lihtsam märgata ja eemaldada.
Tegusale inimesele on see aeg kiire. Sel ajal võib inimene häirida oma tegemistega ka pesitsevaid linde. Sellega arvestades on mõistlikum lõikamise aeg märts ja aprill.
Ajaga vabamalt ringikäiv aednik saab rahulikumalt kaeda raagus võrades kasvuvigu ning väljalõikamist vajavaid oksi. Lõikamistööd ei tasu teha käpikutest läbipugeva külmaga (alla kümne kraadi).
Külm ei sega mitte ainult kujundajat, ka kujundatava oksad on rabedad, murduvad kergemini ning lõigates tekivad oksakraesse hõlpsalt lõhed. Puhkeperioodil lõigatud talvised lõikekohad jäävad taimel kauaks avatuks ning õhus lendlevatele seeneeostele on haava kaudu lihtsam kudedesse pääseda.
Puudele kõige sobimatum lõikuseaeg on pungade puhkemisest kuni lehtede täiskasvamiseni. Seda võtet kasutatakse liiga jõuliste viljapuude kasvu mahasurumiseks, kuna lehepind väheneb siis kõige pikemaks ajaks.
Lehtede langemise aegne lõikus segab järgmise aasta toitainete varude ladestumist. Ka mädanikku põhjustavatest seeneeostest nakatumise oht on tõenäolisem, kuna sel ajal on peale kevade teine suurem seeneeoste levimise aeg.
Taimi lõigates tundub, et sagedam ja vähesem lõikamine on tüütu. Seda rutiinset tegevust vähendab teadmine, et harva lõikamise tagajärjel ei saa mitte üksnes palju oksapõletamise tööd, vaid suurte haavade paranemine võtab ka kauem aega. Sel ajal on taimele nakkus kiire külge tulema.
Tugeva lõikuse korral tekib puu korrastamise käigus liigselt vesivõsusid. Seda liiki lõikamist ehk puude noorendamist võetakse ette eesmärgiga suurendada ülekäte läinud vanade viljapuude saagikandvust.
Vesivõsude teke on loomulik puu reaktsioon, kuna elujõus juured pole veel jõudnud kohaneda maapealsete muutustega ja toodavad endisele võra hulgale toitaineid. Puudu olevat on varmalt asendamas puu pindmises kihis paiknevad uinuvad pungad. Viimastest saab hoolas lõikaja kujundada puule uue välimuse.
Üldine reegel on, et oksi tohib lõigata ainult sõlmekohtadest. Oksa kärpides teha lõige peaaegu paralleelselt oksaga. Oksa saagides tuleb vältida koorerebendeid, samuti tuleb kuivanud oksa ära lõigates vältida elusasse oksakraesse lõikamist. Kaksiklatv eemaldada puul võimalikult vara. Lõige teha väljastpoolt kooreharja.
Autor: Maarja Jaaniste
Hetkel kuum