Kuldrannake või tühirand?

Kinnisvaraarendus on valdkond, kus kõik on eksperdid ja kired lõõmavad. On ka põhjust, sest hinnad on aastatega tõusnud drastiliselt. See tähendab, et õigel hetkel soetatud kinnisvaraga on täna võimalik palju raha teenida.

Soodsa asukohaga kinnistute ehitusõigus on läbi aegade olnud poliitilise võitluse tallermaa. Üks näide on reedel Äripäeva poolt kirjeldatud Laheranna elamuarendusprojekt Jõelähtmel, mille Jõelähtme Arendusgrupp seitse aastat tagasi konkursiga võitis.

Arendajatena pole meie esmahuvi mitte maaga spekuleerida, vaid projekt lõpule viia. 250 perekonda võiksid saada endale kena kodu Tallinnaga külgnevas Jõelähtme vallas Ihasalu lahe ääres. See paik on järgmise kümnendi Tallinna eeslinnaks, nagu Viimsi möödunud kümnendil ja Merivälja 1950ndatel. Valda tuleb elanikke juurde ja arendaja korraldab üldkasutatava infrastruktuuri rajamise (uus lasteaed, tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi loomine Neeme poolsaarel, 7 km pikkune jalgrattatee poolsaare otsast Jägala jõe suudmeni).

Heitveepuhastusseadmeid saavad kasutama hakata ka suur hulk valla praeguseid elanikke, kelle jäätmed täna otse merre voolavad. Põhjus proosaline - Euroopa Liidu fondidest ja isegi KIKist puhastusseadmete rajamiseks toetuse saamiseks ei ole piirkonnas piisavalt elanikke. Vallal endal pole aga piisavalt raha. Laheranna projekti edukaks käivitamiseks vajalike investeeringute kogumaht on tänastes hindades arendaja jaoks ca 100 miljonit krooni. Need investeeringud tõstavad mõistagi ka projekti väärtust arendaja jaoks.

Laheranna on nüüd saanud kohaliku poliitilise võimuvõitluse ettekäändeks. On oht, et see paneb projekti veel aastateks venima, samas kui kogu valla huvides peaks olema, et piirkond areneks, saaks investeeringuid ja töökohti, paraneks infrastruktuuri kvaliteet ja avalike teenuste kättesaadavus. Muidu võibki juhtuda, et ühel hetkel ollakse oma intriigide ja draamadega tühjal rannal.

Oponendid on ajakirjanduse kaudu esitanud ebaõiget infot. Näiteks, et arendaja tahab kehtestada tiheasustusala selleks, et saaks palju väikseid krunte teha ja ehitada maju merepiirile lähemale kui 50 meetrit.

Esiteks, menetluses olev detailplaneering näeb ehituskeeluvööndi laiusena 70 meetrit.

Teiseks arendaja soovib 85 hektarist 75 jagada 250ks kinnistuks ja ülejäänud osale rajada spaa-hotellid ja restoranid. Igaüks võib arvutada, kui tihedat asutust kavandatakse.

Kolmandaks, 50 meetri laiune rannaala alates merepiirist kuulub jätkuvalt vallale ja arendaja ei saa sinna midagi ehitada. Samas vastab tõele, et juba 2003. a kevadest kehtiv valla üldplaneering määratleb terve Ihasalu lahe kaguranniku võimaliku tiheasustusalana.

Artikkel väidab, et Jõelähtme Arendusgrupp tegi tehingu vallaga poolsalaja. Tegelikkuses avaldati konkursi kohta kuulutus maakondlikus lehes Harju Elu, kus tol ajal avaldasid kõik Harjumaa vallad oma ametlikku infot ja mida lugesid ka potentsiaalsed investorid (kellest hulk oli börsikrahhi tõttu mängust väljas). Valla üldplaneeringut menetleti pikki aastaid, avalikult ja vastavuses kõikide menetlusnormidega. Seda kinnitab Harju maavanema kirjalik vastus valitsuse järelepärimisele. Konkursi tulemuse kinnitas vallavolikogu.

Lehes on väidetud, et omandasime maa turuhinnast kümneid kordi odavamalt. Vale väide. Maa turuhind 7 aastat tagasi oligi keskmiselt 10 korda madalam tänasest hinnast. Turu hinnataset peegeldab maa maksustamishind. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli see kõnealusel territooriumil 14 kr/m". Kuigi meid konsulteerinud pangad pidasid seda kõrgeks (puudusid ehitusõigus, detailplaneering ja kommunikatsioonid), saime lõpuks kokkuleppele tänu järelmaksuvõimalusele. Eks me aeg-ajalt unusta, millised olid olud ja hinnad seitse aastat tagasi.

Autor: Sulo Nigul