Venemaa: Cheney õhutab uut külma sõda

Läinud nädalal Vilniuses uusdemokraatlike maade riigipeade kohtumisel peetud kõnes ütles USA asepresident Dick Cheney otse välja, et Venemaa kasutab oma energiavarusid välispoliitilise relvana demokraatia teele asunud naaberriikide hirmutamiseks ja šantažeerimiseks. Eelkõige pidas Cheney silmas Ukrainat, Gruusiat ja Moldovat. Samuti arvustas ta Venemaad demokraatia teelt kõrvaleastumise pärast. Cheney mõtteavalduste taga nähakse USA mõnede ringkondade ja eriti Kongressi soovi ajada Venemaa suhtes välisminister Condoleezza Rice'ist jäigemat poliitikat. Osa vabariiklasest senaatoreid, sealhulgas tõenäoline presidendikandidaat John McCain, soovitavad president Bushil isegi boikoteerida juulis Peterburis toimuvat suurriikide G8 kohtumist.

Vene ametlik meedia võrdleb Cheney mõtteavaldusi sir Winston Churchilli peetud kõnega, mille ta pidas 1946. aastal USAs Fultonis ja kus ta hoiatas Euroopas raudse eesriide tekke eest.

"Külm sõda on taas alanud, ainult rindejooned on muutunud," kommenteeris Vene ärileht Kommersant.

Venemaa ametlikud reageeringud olid pisut vaoshoitumad. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles: "Me ei saa nõustuda paljude Vilniuse kõne seisukohtadega. Me ei saa nõustuda sellega, et Vene firmad hirmutavad naaberriike, mis vajavad naftat ja gaasi oma demokraatia ja majanduse arenguks. Venemaa ja Vene firmad on kogu aeg, ka külma sõja ajal, olnud Euroopa usaldusväärsed energiaga varustajad ja jäävad selleks ka edaspidi."

Dick Cheney visiidil oli mitu eesmärki. Esiteks osutada toetust Ukrainale, Gruusiale jt endistele Nõukogude vabariikidele, mis lõhub SRÜ riikide koostööd ja vähendab Venemaa poliitilist mõju. Teiseks avaldada survet Venemaale, et see ühineks Iraani-vastaste sanktsioonidega. Aga peaeesmärk oli ikkagi energeetika ja selles vallas Venemaa monopoli lõhkumine nii oma huvides kui ka Euroopa Liidu palvel.

Hiljutisel Euroopa Komisjoni esimehe Jose Manuel Barroso ja Venemaa presidendi Putini kohtumisel oli komisjon taotlenud Venemaalt rahvusvahelise energiaharta ratifitseerimist. Venemaa keeldus sellest, sest see kohustaks teda avama naftajuhtmestikke kolmandatele osapooltele. Seepeale pöördus EL USA poole abipalvega, et too aitaks Venemale enne G8 kohtumist energiaturgude avamiseks survet avaldada.

Venemaa püüdlus on aga täiesti vastupidine. Vähe sellest, et ta ei lase välisfirmasid ligi oma torujuhtmetele, ta püüab oma kontrolli alla saada Kesk-Aasia gaasiühendusi ning nüüd ka Valgevene kaudu Euroopasse minevat gaasijuhet.

"Me peame aitama Euroopal gaasiturgu tõhustada. On ju täiesti absurdne olukord, kui Gazprom saab tänu oma monopoolsele positsioonile osta Kesk-Aasiast gaasi 55 dollariga tuhande kuupmeetri kohta ja müüa seda Euroopale edasi 240 dollariga," ütles anonüümne USA välisministeeriumi allikas Moscow Timesile.

Et Dick Cheney käis nii Leedus kui ka Kasahstanis, siis kindlasti vahendas ta Leedu huvi, et Mažeikiu Nafta uueks omanikuks saaks Jukose asemel Kasahstani firma KazMunaiGaz.

Vilniuse kohtumist võõrustanud Leedu president Valdas Adamkus ütles: "Ma ei tahaks kasutada sõna "šantažeerima", kuid olen mures, et Moskva püüab energiapoliitika kaudu suurendada majanduslikku ja poliitilist survet."