Riigikontroll: riik jäi biokütuse kasutuselevõtuga jänni

08. mai 2006, 13:34

Eesti pole suutnud saavutada seatud ambitsioonikat eesmärki, mille järgi pidi biokütuste osakaal moodustama kogu müüdavast kütusest 2005. aasta lõpuks 2%.

Mullu ei müünud biokütust ükski tanklakett, näitas Riigikontrolli audit.

Riigikontrolli hinnangul pole ka selge, kas ning kuidas täidetakse 2010. aastaks seatud eesmärk saavutada biokütuste 5,75protsendine osakaal sõidukikütustes. Biokütuste osakaalu suurendamine on Euroopa Liidu prioriteet, sest lisaks majanduslikele ja keskkonnakaitselistele mõjudele suurendab uue kütuseliigi lisandumine varustuskindlust.

Läbikukkumise peamiseks põhjuseks võib pidada oluliste otsuste tegemist ilma riigi vajaduste, ettevõtjate soovide ja võimaluste põhjalikuma analüüsimiseta, leidis Riigikontroll. Puudub selgus, kas Eesti tingimustes on kasutamiseks sobivaim rapsist toodetav biodiislikütus, muudest põllukultuuridest valmistatav bioetanool vm. Siiani pole analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab biolisandiga diislikütus sõidukimootoritele.

Valitsusel polnud tegelikult ka vajadust määrata eesmärgiks 2 protsenti, tegu oli üksnes Euroopa Liidu soovitusliku määraga ja näiteks Taani seadis eesmärgiks 0 protsenti ning Soome 0,1 protsenti.

Ükski ministeerium, ei majandus- ja kommunikatsiooni-, keskkonna- ega põllumajandusministeerium, ei soovinud seatud eesmärgi saavutamise eest vastutust võtta. Pigem põhjendati, miks just see ministeerium ei peaks protsessi juhtima.

Selgete eesmärkide puudumine ja muud nõrgad asjaolud riigipoolses juhtimises peegeldusid riigi olulisemas rapsiga seotud projektis AS Werol Tehased. Tehase tegevust iseloomustas agressiivsus turu laiendamisel ja seejuures suurte riskide võtmine, kusjuures selge prioriteet kasumi teenimiseks puudus.

2004/2005. a majandusaastal varus AS Werol Tehased toorainet kaks korda enam, kui isegi maksimaalse tootmisvõimsuse puhul oleks suudetud ära kasutada. Mitmetes lepingutes ületas rapsiseemne eest maksta lubatud tasu maailmaturu hindu. Ülevarutud seemne töötlemisest ja edasimüügist loodetud tulu ei saadud ja 2004/2005. a majandusaasta lõpetati 42 miljoni kroonise kahjumiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing