USA dollar sai Rootsi massaaži

Dollari väärtusele on seni vähe tähelepanu pööratud, kuid kaua see enam nii ei kesta, sest dollar on taas nõrgenemiskursil.

Mõtlemisainet pakub järgmine seik. Rootsi keskpank (Riksbank) vähendas hiljuti oma dollarireserve euro kasuks 17%. Põhjus: rootslased võtsid kasutusele "efektiivsema investeerimisviisi, mis rajaneb heal, pikaajalisel ja riskidega korrigeeritud tootlusel".

Hmmm? Keskpank, mis avalikult liigub dollari juurest euro juurde, et saavutada kõrgemat riskidega korrigeeritud tootlust? Teised keskpangad ja välisinstitutsioonid on tegelikult tasapisi ja vaikselt sedasama teinud. 2005. aasta lõpul oli dollari osakaal IMFi andmetel langenud maailma reservides 66,5%-le. Vaid mõned aastad tagasi oli see veel 70%.

Euro osakaal on tõusnud 24,4%ni. Jaapani jeen moodustab 3,6%, Briti nael 3,7%, ülejäänud maailma valuutad kokku 1,8%. Pange tähele: numbrid pole täielikud, sest kõik keskpangad ei avalikusta andmeid oma reservide kohta. Võib arvata, et kui nad seda teeksid, siis suureneks suhe veelgi dollari kahjuks.

Dollaril pole mitte kuhugi mujale liikuda kui vaid nõrgenemise suunas, kui maailmas ei leia just aset mingi sündmus, mis tekitab suure iha turvalisuse järele (näiteks linnugripi pandeemia, Iraani tuumarelvakriis). Dollari nõrgenemisest annab tunnistust ka see, et aktsiaturg ja võlakirjatootlus (hetkel 5,04% 10aastaselt USA riiklikult võlakirjalt) tõusevad. Viimastel aastatel on aktsiaturg riikides, kus valuuta on väärtust kaotanud, tõusnud algul kiiremini, kui raha väärtus on langenud (näiteks Brasiilias ja Argentiinas).

Aktsiad on nõuded varalisele omandile. Kui dollar langeb, siis muutub USA maailma silmis odavamaks. Võlakirjad on nõuded valuutale. Võlakirjade ostjad erasektoris ootavad, et kõrgem tootlus kompenseeriks selle, mille odavnev valuuta kaotab ostujõus. Valitsusi aga mõjutavad poliitilised tegurid ning seega on nad tihti valmis leppima väiksema tootlusega. Seepärast nad ka soetavad nii suurel hulgal USA riigivõlga. Rootsi on siin erand.

Kas Rootsi keskpanga samm ennustab dollarist loobumise tulva? Vaevalt. Pigem on see järkjärguline protsess. Ühegi suure keskpanga huvides pole teha järske samme, mis turu segi paiskavad. Ilmselt kaubeldakse lihtsalt mingi aja jooksul dollariga aktiivselt ning võib ennustada, et aasta lõpul maksab üks euro 1,30 dollarit.

Autor: David R. Kotok