Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP 5 aastat tagasi: Pensionireform tekitab miinuse
Kasvav 2002. a riigieelarve võib suuri kulutusi nõudva pensionireformi tõttu negatiivseks kujuneda, kirjutas Äripäev viis aastat tagasi.
"Defitsiidi tekkimine võib olla võimalik ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust," sõnas rahandusminister Siim Kallas. Defitsiidiga eelarve võimalikkust tõdes ka peaminister Mart Laar, nähes selle kattena erastamisest, sh Eesti Raudtee müügist laekuvat raha. Samas ütles Laar, et pensionireformi tegemine hakkab peagi sisse tooma. Maksude tõstmine kulu katteallikana arvesse ei tule. Rahandusministeeriumi andmeil on 2002. a pensionidele ette nähtud 7,5 mld krooni. Põhjuseks, miks nii palju, nimetas Kallas pensionite indekseerimist, pensionäride arvu kasvu ja pensioni II samba rakendamist.
Hetkeseis: Hirmul olid suured silmad. Miinust ei tekkinud, sotsiaalmaksu tõstmatagi on pensionid pidevalt suurenenud - keskmine pension küündib üle 3000 krooni. II sammas on samuti edukas - aasta lõpuks ennustatakse 8 mld krooni piiri ületamist. Nobedalt kasvab ka III sammas,