Miljonäre tuleb juurde, virisejaid jääb vähemaks

ÄP 10. mai 2006, 00:00

Eelmise aasta tulumaksudeklaratsioonide ülevaade näitab, et elu on läinud Eestis kõigi jaoks paremaks. Äripäeva arvates on meil praegu nii hea majandusseis, et praktiliselt kõigil on võimalus oma sissetulekuid kasvatada. Inimene, kellel pea otsas ja käed-jalad küljes, peab ainult tööd tegema.

Kokku kasvas keskmine deklareeritud tulu 2004. aastaga võrreldes rohkem kui veerandi. Eesti majanduskasv on toonud positiivseid uudiseid nii kodanikkonna ülemisele kui alumisele otsale. Ühelt poolt on rikkaid juurde tulnud: üle miljoni teenijate arv on mulluse aastaga võrreldes kahekordistunud. Kuid samas on langenud ka nende arv, kelle deklareeritud tulu jäi alla 50 000 ja suurenenud nende arv, kes teenivad üle 100 000 krooni aastas.

See tähendab, et suurenenud on nende hulk, kelle tulud on üle 8000 krooni kuus ja vähenenud nende hulk, kelle tulud jäävad 4000 krooni juurde kuus. Ehk teisisõnu ei kasva vaid elanikkonna rikkaima osa sissetulek, vaid elatustaset kasvatavad kõik. Kindlasti mängivad siin rolli maksuvaba miinimumi tõus ja ümbrikupalkade vähenemine. Kuid kõige olulisem ja parem - ehk ametlikult öeldes jätkusuutlikum - põhjus on üldine hõivatuse kasv. 2005 aastal oli töötasu saavaid deklareerijaid tervelt 38 000 rohkem kui 2004.

See näitab, et aina vähem inimesi loodab riigi peale ja aina enam teenib toetuste vastuvõtmise asemel hoopis makse makstes riigikassasse tulu. Praegune majanduskeskkond on soodne nii ettevõtlusega tegelemiseks kui ka lihtsalt tööturul oma oskuste kallimaks müümiseks. Lõppude lõpuks on töö parim abinõu sotsiaaltoetuste vastuvõtjate arvu vähendamiseks ja kihistumise vältimiseks ning alus tuleviku majanduskasvule. Muidugi tuleb seda teha tootlikult ja lisaväärtust kasvatades, aga kui olemasolevad käed ja ajud tööd viitsivad teha, siis küllap ettevõtlus juba vajalikke riske võtab. Kui miljonärid teistele töökohti ei looks, siis oleks asi hullusti.

Heade tulemustega haakub ka Eesti kodanike vankumatu optimism. Esmaspäeval avaldatud värskest Eurobaromeetri uuringust selgub, et kui Euroopas tervikuna usub iga kolmas inimene, et asjad liiguvad õiges suunas, siis Eestis on selles veendunud iga teine. Asjade halvemust ootab eurooplastest 43%, Eestis aga vaid 16%. Need sõna otseses mõttes rõõmustavad numbrid tõestavad, et eestlasi ei halva lääne-eurooplaste hirmud. Me ei karda globaliseerumist, töökoha kaotamist ja ELi edasist laienemist - ja hirmudest vabana suudame oma võimalusi paremini ära kasutada.

Tulude deklareerimisel kerkis siiski üles ka üks näitaja, mida ei saa üheselt positiivseks pidada. Nimelt tõusis kasu väärtpaberite võõrandamisest mullusega võrreldes ligi kuus korda - ilma Hansapanga müügita üle kahe korra. See näitab ühest küljest, et inimesed on hakanud rohkem investeerima ning nende tulud aktsiamüügist on kasvanud. Kuid teisalt võib see anda tunnistust ka sellest, et paljud ettevõtted või aktsionärid on otsustanud oma kasumi välja võtta. Jääb vaid loota, et kätte saadud raha ei läinud üldisesse tarbimisse, vaid eelkõige uute investeeringute tegemiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:58
Otsi:

Ava täpsem otsing