Tõusvad intressid on vähendanud rahaturufondide tootlust

Kui intressid tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. Seega väheneb ka rahaturufondide ja teised võlakirjadesse investeerivate fondide tootlus. "Madalal tasemel püsinud intressimäärad, mis on alustanud tõusutsüklit, on rahaturufondide jaoks üks ebasoodsamaid stsenaariume," sõnas SEB Ühispanga fondijuht Endriko Võrklaev. "Euroopa Keskpank alustas 2005. aasta detsembris euro baasintressimäärade tõstmisega ja see on kaasa toonud tagasimineku võlakirjade hindades."

Kuid Sampo Asset Managementi juhatuse liige Peeter Schamardin ootab juba lähiajal rahaturufondide tootluse paranemist, sest fondidesse tulevad vanade odavamate võlakirjade asmele uued kõrgema tootlusega võlakirjad.

Rahaturufondide puhul, mis investeerivad lühiajalistesse võlakirjadesse, võtab see viivitus aega paar kuud. "Seega mõne aja pärast peaks ka rahaturufondide tootlused paranema," sõnas Schamardin.

Kui on vaja paindlikkust ilma intressitulus kaotamata, on rahaturufondid sobiv valik, seletas Endriko Võrklaev. Võlakirjafondidesse soovitas ta paigutada raha juhul, kui investori investeerimishorisont on pikem, soovitavalt 6-12 kuud.

Rahaturu-, likviidsus- ja võlakirjafondid sobivad ka kõrgema riskitaluvusega investoritele aktsiafondide kõrvale, võimaldades vähendada riski aktsiaturgude positiivsete arengute pöördumise korral.

Veel üks põhjus eraisikute jaoks võlakirjafondidesse raha paigutada on tulumaksukohustuse edasilükkamine. "Vahetades näiteks sama fondivalitseja piires kasumit teeninud aktsiafondi osakud võlakirjafondi osakute vastu, ei teki aktsiafondist teenitud tulult kohe maksukohustust," tõi Võrklaev näite.

"Eraisik võiks kasutada rahaturufonde vaid üksikutel erandjuhtudel, näiteks aktsiaspekulandid - olles realiseerinud eelmise positsiooni ja oodates sobilikku hetke uude sisenemiseks," sõnas Sampo Asset Managementi juhatuse liige Peeter Schamardin.

Üldiselt rahaturufond eraisikutele ei sobi, sest fondidest saadud tulu maksustamine muudab lõppkokkuvõttes raha hoidmise fondis kahjulikumaks kui näiteks üleööhoiustel hoidmise, sest hoiuseintresse ei maksustata.

Schamardini sõnul on eraisikutest klientide osakaal Sampo Likviidsusfondis alla 20%, eraisikutele kuulub fondi varasid aga vaid 2% ulatuses. See tähendab, et 281 miljoni kroonise mahuga fondist kuulub eraisikutele 5,6 miljonit. SEB Ühispanga Likviidsusfondis on eraisikute osakaal viimastel perioodidel olnud vahemikus 12-13%.

Valdavalt kasutavad rahaturufonde ettevõtted vaba raha puhul juhul, kui ei ole täpselt teada, millal raha tarvis läheb. "Rahaturufond annab arvelduskonto likviidsuse ning lühiajalise hoiuse tulususe," iseloomustas Schamardin.

Eesmärk on enamikul juhtudel pakkuda kõrgemat tulu, kui üleööhoiuselt saaks, ja hajutada paigutuse riski - selle asemel, et võtta ühe panga riski, saab fondiinvestor hajutatud paigutuse.

Autor: Lauri Matsulevitsh