Riigikontroll: Kumu ehitamisel kuhjaga pisivigu

Kristina Traks 11. mai 2006, 00:00

"Aruande pikkus (40 lk - toim.) näitab, et puudusi ja vigu sihtasutuse töös leiti palju," ütles auditi eest vastutav peakontrolör Jüri Kõrge. "Samas väga selget kellegi põhimõttelist eelistamist riigihangetel me ei tuvastanud, ikka olid asjad seletatud objektiivsete põhjustega."

Riigikontrolli hinnangul kallines Kumu ehitamine võrreldes esialgselt planeerituga 264 miljoni krooni võrra, kusjuures põhiline kallinemine toimus veel enne, kui sõlmiti peatöövõtuleping Merko Ehitusega. Seejuures peatöövõtt kallines "vaid" 77,7 miljoni krooni võrra.

Kumu tegelikuks maksumuseks kujunes 864 miljonit krooni. Riigikontrolli hinnangul ei olnud ehituse kallinemist põhjustanud tööde mahu muutumine piisavalt dokumenteeritud ning sihtasutuse juhatus ei teinud suurt midagi kulude kokkuhoiuvõimaluste leidmiseks. Kõrge sõnul pole siiski põhjust kahelda, nagu oleks kunstimuuseumi ehituse kallinemine olnud põhjendamatu.

Veel heidab riigikontroll Kumu ehituse korraldajale ette kiirustamist, kuna enne peatöövõtja riigihanke väljakuulutamist polnud valminud ehitise täielik projektdokumentatsioon. Samuti jäi osa riigihankeid hoopiski tegemata ning sihtasutus kattis suures osas Eesti Kunstimuuseumi kulutusi, mida oleks pidanud tegema kunstimuuseum ise.

Kunstimuuseumi Ehituse SA juhatuse liige Toomas Johanson ütles, et sihtasutus on leitud puudustest omad järeldused teinud ja edaspidi üritatakse taolisi vigu vältida. "Tempo oli ehitades tõesti kiire ja sellepärast ei jõudnud alati dokumentatsioon asjade käigule järele," sõnas ta.

Miks ikkagi eelistati kinnisvara müümisel Viktor Kaasiku teenuseid, miks Kumu inimesed nii väga Thulema toole armastavad ja miks pidi Kumu köögis just Electroluxi mööbel olema, ei osanud Johanson vastata. "Osa neist otsustest pärineb ajast, kui ma ei töötanud veel sihtasutuses," ütles Johanson.

Kuigi sihtasutus algselt loodi kunstimuuseumi ehituse korralduseks, jätkab ta tegevust senini, korraldades Kumu haldamist, Tallinna Pikk tn 73 hoonesse lastekirjanduse teabekeskuse rajamist ning Nunne tn 8 nukumuuseumi ehitust. Eelarve selleks aastaks on sihtasutusel 49 miljonit krooni. Eelmise aasta lõpul räägiti sihtasutusest kui ühest võimalikust Eesti Rahva Muuseumi rajamise korraldajast, kuid Johansoni sõnul sellel suunal praegu sihtasutus siiski ei tegutse.

Toolide ostust Kumu hoonesse kujunes kohtuvaidluste jada, kuid lõpuks saavutas sihtasutus oma tahtmise - ostis juriidiliselt korrektselt toolid mööblifirmalt Thulema. Mis siis, et kolmandiku võrra kallimalt.

Pakkumise Kumu toolidele tegid kuus firmat, kellest soodsaima pakkumise teinud OÜ Elke Mööbel lükkas sihtasutus kõrvale, kuna ta ei esitanud riigihankel nõutud ISO sertifikaadi koopiat. Mööblifirma kaebas asja kohtusse, kuid kaotas.

Seepeale tunnistas sihtasutus võitjaks ASi Entramo pakkumise. See asi aga ei meeldinud ASile Thulema, kes omakorda sihtasutuse juhatuse otsuse vaidlustas. Riigihange tunnistatigi kehtetuks.

Asi jätkus lihtmenetlustega, st alla 300 000krooniste hangetega. Pakkumise küsis sihtasutuse juhatus nüüd aktsiaseltsidelt Thulema, Büroomaailm ja Isku. Parima pakkumise tegi Thulema, kelle toolid maksid kokku 1,4 miljonit krooni. Esimeses raundis kõrvale tõrjutud Elke Mööblilt oleks saanud toolid 363 409 krooni odavamalt.

Toolijant päädis sihtasutusele 50 000kroonise trahviga riigihangete ametilt, kuna hanke jaotamine osadeks on keelatud. Kohus aga tühistas trahvi põhjusel, et kuigi tegemist on riigihangete seaduse rikkumisega, on lahendamata küsimus, kes andis korralduse riigihankeid teha lihtmenetlusega.

2004. aasta suvel kuulutas sihtasutus välja konkursi Kumusse toitlustaja leidmiseks. Konkursil oli oluliseks klausliks, et tulevane toitlustaja peab ostma köögi-, kohviku- ja restoraniseadmed Electrolux Eestilt 1,3 miljoni krooni eest.

Ainsa pakkumise tegi OÜ Illuminaator (praeguse nimega OÜ Bonaparte), kuid temagi ei nõustunud seadmeid tingimata Electroluxilt ostma. Tehti uus konkurss, mille jälle võitis Illuminaator, ja eelmise aasta detsembris sõlmis sihtasutus firmaga üürilepingu. Leping oli silmapaistev seetõttu, et oli tehtud suuremale pinnale ja väiksema üüritasuga ruutmeetri kohta, kui konkursi tingimustes ja firma pakkumises toodud oli.

Riigikontrolli auditi ajal tehti leping tagantjärele korda, ehk et üürile antud pind ja üüritariif viidi vastavusse konkursi tingimustega ja sellega, mida pakkus firma.

Riigikontrolli hinnangul oleks pidanud Kunstimuuseumi Ehituse SA korraldama riigihanked Lai tn 27 ja Betooni põik 8 asuva kinnistu müügi korraldaja leidmiseks.

Tegelikult aga andis sihtasutus korralduse nende kinnisvaraobjektide müük korraldada Viktor Kaasiku advokaadibürool. Kaasiku büroole lubati ülikõrget, 5 protsendi suurust vahendustasu.

Tõsi, sihtasutus küsis pakkumist kolmelt kinnisvarabüroolt. Pakkumine oli vaja teha ühe päeva jooksul ning vahendustasu pakuti 1,75-3 protsenti kinnistu müügist.

Kaasiku büroo teenis Betooni põik 8 kaheksa miljoni krooniga müüdud kinnistult 400 000 krooni.

Riigikontrolli hinnangul küsis sihtasutus kolmelt kinnisvarafirmalt pakkumist, ilma et tal tegelikult oleks olnud huvi neilt tööd tellida, sest Kaasikuga oli juba varem sõlmitud müügi korraldamise leping.

2003. aasta lõpus lasi sihtasutus 197 886 krooni eest valmistada 500 "Kunstimuuseum 2004-2005" kalendrit.

Kalender olevat tellitud selleks, et tutvustada laiadele sihtrühmadele Eestis ja välismaal Kumu hoone ehituskäiku.

Enamiku ehk 300 kalendrit müüs sihtasutus Merko Ehitusele 167 krooni eest ning 100 kalendrit müüdi Kumu projekteerinud firmale Nord Projekt hinnaga 212 krooni. Järelejäänud 100 kalendri saatuse kohta info puudub.

Kahjuks aga tekitas kalendriäri sihtasutusele 62 976 krooni kahjumit, sest ühe kalendri valmistamise omahind oli 335 krooni ehk tunduvalt kõrgem hinnast, millega neid müüdi.

Sihtasutus ostis 47 200 krooni eest Invicta konsultandi Urmas Karileedi juhtimiskonsultatsioonidega tegelevalt firmalt OÜ Integre materjale, mis rippusid internetis avalikel lehekülgedel.

Ametlikult telliti Integrelt kirjalik ülevaade institutsioonidest, kelle finantseerimispõhimõtted lubaksid anda Kumu ehitamiseks rahvusvahelist abi. Töö tellimist põhjendati sellega, et sihtasutuse võetava laenu intressid tulevad nii suured, et võib tekkida lisaraha vajadus. Kusjuures - sihtasutuse juhatus pole nõukogu koosolekutel kordagi sellisest probleemist rääkinud. Igal juhul sai sihtasutus 47 200 krooni eest abi vahendavate organisatsioonide tasuta kodulehekülgede väljatrükke ning neljal lehel kokkuvõtte, et sellist abifondi ei leitud, mis rahastaks suurejooneliste kultuurihoonete ehitust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing